saj. Lõuna-Prantsusmaal Toulouse’is ehitati suur palverändurite kirik Saint-Sernin. See on viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga. 5 kabelit moodustavad kabelitepärja. Külglöövid moodustasid kooriümbriskäigu. Lääne-Prantsusmaal on mõne kiriku löövid kaetud kuplite reaga. Mõned (näiteks Poitiers) on rikkaliku skulpturaalse kujundusega. Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused Citeaux ja Cluny. Citeaux oli tsistertlaste emaklooster ja nad nõudsid lihtsaid kirikuehitisi. Cluny, mis oli benediktlaste pühakoda, oli selle aja suurim kristlik pühakoda. Selle viielöövilisele põhiosale lisandus kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Kesklööv oli kaetud silindervõlviga, külglöövid ristvõlvidega. Cluny oli eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud).
· Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid · Kaari kandsid pilaarid · Arkaatide vahel avanesid kesklöövi poole empoorid · Inglismaa- kahe läänetorniga ja nelitistorniga, ladina rist eriti pikkade harudega, ristvõlvid ebaühtlase paksusega. Nt Durhami katedraal · Prantsusmaa- eri piirkondades erinevad, palju skulpturaalseid kujundeid. Saint Sernin Tolouse's 5 lööviline pikihoone ja 3 lööviline transept, kooriümbriskäik. Citeaux-tsistertlaste emaklooster- lihtne. Cluny- palju lisakabeleid · Itaalia- tugev varakristliku arhitektuuri mõju, tavaline kuppel vahel ka nelitise ohal, kiriku juures kupliga ümarhoone, ristimiskabel ja eraldiseisev kellatorn, kasutati ümarkaarseid galeriisid. Püha Markuse kirik- 5 kupliga tsentraalehitis, fassaadid ohtralt dekoreerituderi värvi marmorist kujundatud geomeetriline muster · Põhja Euroopa- Lundi toomkirik, Ribe ja Viborgi toomkirikud, Norras puust
kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest. Suurema vabaduse kõrval oli reformijate eesmärgiks ka kiriku enese ideeline uuendamine ja puhastamine. Vaimulikelt nõuti tagasipöördumist vaesuse ja lihtsuse juurde. Vaimulikkele kehtestati ka tsölibaat ehk abielukeeld. Samuti võideldi simoonia vastu. Reformi mõjul asutati 12 sajandil uusi mungaordusid. Reformitud ordudest olulisem on tsistertlaste ordu. Tänu annetustele ja uute põlluharimisviiside oskuslikule kasutusele said tsisterlaste kloostritest suured majanduskeskused ning ordu kiiresti rikastus. Koos linnade arenguga sündisid uut tüüpi ordud- kerjusmungaordud. Neist esimesena loodi 13 sajandi alguses frantsiskaani ordu. Nende soov oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit, mida nad tegid jutlustamise ja kerjamisega
Ristiusk ja kirik Kloostrite arv kõrgkeskajal hakkas kasvama , kus juures kloostrid püüdsid taas tagasi minna vaimuliku elu juurde. Eriti kuulus on Prantsusmaal tekkinud Cluny klooster, tegutseb siiani. Seal jõuti tagasi usulise vagaduse ja tõsiduse juurde. Et seda vagadust ja tõsidust kanda laiali mööda maad hakati rajama ordusid see on kindlate reeglite järgi toimivaid munkade nunnade ühendusi, mis rajasid oa kloostreid erinevatesse riikidesse. Tsistertlaste ordu oli esimene, mis tekkin 11. saj lõpul. Kloostrid ehitat asutamata paikadesse, sidudes töö ja palvetamise, küik kloostri ooned ehitati oma kätega. Eestis on tsistertlaste klooster Padise klooster. Franksistlaste ordu tuntud ka kui hallid vennad. Algul rändasid ringi ja jagasid jumala sõna, hiljem hakkasid ehitama ka klostreid ja rajama kloostrikoole. Dominiiklaste ord, keda tuntakse mustade vendade nime all, nemad sesiavad kõige rohkem hariduse eest.
annaabi.ee 
