Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Sulge

"tsirkuleerida" - 3 õppematerjali

Inimese füsioloogia I KT kordamisküsimused vastustega
7
docx

Inimese f�sioloogia I KT kordamisk�simused vastustega

ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti ­ endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas ­ südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel.

Meditsiin → Inimese anatoomia ja...
164 allalaadimist
Inimese füsioloogia I KT
8
docx

Inimese füsioloogia I KT

ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti ­ endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas ­ südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Meteoroloogia ja klimatoloogia
17
docx

Meteoroloogia ja klimatoloogia

Järelikult on maapind ja alumine atmosfäär palju soojemad, kui nad oleksid ilma nende selektiivselt neelavate gaaside olemasoluta. Ilma kiirguslikult aktiivsete gaasideta oleks Maa keskmine kiirgusliku tasakaalu temperatuur -18oC, seega 33oC madalam kui praegu. Kasvuhoone efekti atmosfääris soovitatakse nimetada atmosfääri kasvuhooneefektiks, sest tegelikult ei takista kasvuhoone klaas lahkuvat infrapunast kiirgust. Kasvuhoones on soe pigem sellepärast, et õhk ei suuda tsirkuleerida ja seguneda jahedama välisõhuga. Atmosfääri kasvuhooneefekt toimib aga põhimõttel, et valguskiirgus pääseb atmosfääri gaasidest läbi, aga Maalt tagasi peegelduv infrapunakiirgus atmosfääris olevatest aktiivsetest gaasidest läbi ei pääs, mis tõttu temperatuur kasvab. Globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri tõus 100 aasta jooksul on 0,75±0,18oC (5-95% määramatusega). Määramatus on põhjustatud: vaatluste puudusest hõredalt asustatud

Loodus → Loodus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun