4 0 r 2 r r Gaussi teoreem diferentsiaalkujul: div E = - divergents vektorist E mingis 0 väljapunktis sõltub ainult laengu ruumtihedusest selles punktis. r r r r Vektori E tsirkulatsiooniteoreem: E dl = 0 . Siit järeldub, et E - jooned ei saa olla kinnised jooned; nad saavad alata ja lõppeda ainult laengutel või minna lõpmatusse ja tulla lõpmatusest. Potentsiaal kirjeldab elektrivälja energeetilisest seisukohast. Kahe väljapunkti (1 ja 2) potentsiaalide vahe 1 - 2 on leitav töö kaudu, mida teevad välja jõud ühiklaengu 2 r r paigutamisel nende punktide vahel: 1 - 2 = E dl
Voolutugevus - 1 CGSMI = 10A; 6 Magnetiline induktsioon - 1 gauss (1Gs = 10-4T) Magnetvoog 1 maxwell (1Mx = 10-8Wb) Gaussi süsteem kõik CGSE, CGSM 1.7. Magnetvälja põhiseadus 1.7.1. Gaussi teoreem vektori B jaoks B dS = 0 S - vektori B jooned on alati kinnised jooned 1.7.2. Vektori B tsirkulatsiooniteoreem Bdl = µ0 I I = I k on võrdne magnetilise konstandi ja selle kontuuri poolt hõlmatud voolude algebralise summa korrutisega 1.7.3. B tsirkulatsiooniteoreemi diferentsiaalne kuju I 1 B dl = µ0 I µ 0 = µ 0 j lim B dl = (rotB ) lim
Igasugune elektrivälja muutus kutsub esile pööriselise muutuva magnetvälja tekke. Vaatame kondensaatorit vahelduvvoolu ahelas. Kuna kondensaatori plaatide vahel puudub juhtiv keskkkond, siis eeldame seal nn. nihkevoolu olemasolu. Juhtmetes on siis nn. juhtivusvool. 63. Esitage Maxwelli võrrandid integraalkujul. 1) Elektriväli võib olla nii potentsiaalne, kui ka pööriseline. See võrrand näitab, et muutuva elektrivälja allikaks on muutuv magnetväli. 2) Tsirkulatsiooniteoreem ehk üldistatud koguvooluseadus. See võrrand näitab, et magnetvälja põhjustab liikuv laeng või muutuv elektriväli. 3) Gauss'i teoreem elektrivälja jaoks. 4) Gauss'i teoreem magnetinduktsiooni vektori jaoks. Tähistab fakti, et magnetlaenguid ei eksisteeri. 64. Tuletage laengu võnkumise võrrand võnkeringi jaoks.Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta. 65. Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektordiagramm. On antud pinge. Milline on vool?
Igasugune elektrivälja muutus kutsub esile pööriselise muutuva magnetvälja tekke. Vaatame kondensaatorit vahelduvvoolu ahelas. Kuna kondensaatori plaatide vahel puudub juhtiv keskkkond, siis eeldame seal nn. nihkevoolu olemasolu. Juhtmetes on siis nn. juhtivusvool. 63. Esitage Maxwelli võrrandid integraalkujul. 1) Elektriväli võib olla nii potentsiaalne, kui ka pööriseline. See võrrand näitab, et muutuva elektrivälja allikaks on muutuv magnetväli. 2) Tsirkulatsiooniteoreem ehk üldistatud koguvooluseadus. See võrrand näitab, et magnetvälja põhjustab liikuv laeng või muutuv elektriväli. 3) Gauss'i teoreem elektrivälja jaoks. 4) Gauss'i teoreem magnetinduktsiooni vektori jaoks. Tähistab fakti, et magnetlaenguid ei eksisteeri. 64. Tuletage laengu võnkumise võrrand võnkeringi jaoks.Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta. 65. Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektordiagramm. On antud pinge. Milline on vool?
1 m , kui temas kulgeb vool 1 A. Solenoid (pikk ja kitsas juhtmepool), milles kulgeb vool tugevusega I, tekitab oma teljel magnetinduktsiooni B = (µ0 µ N / l) I . Siin N - solenoidi keerdude arv ja l - solenoidi pikkus. Magnetinduktsioon on alati võrdeline teda tekitava vooluga. Magnetilise pinge Um leidmiseks mingil suunatud lõigul tuleb magnetvälja tugevuse projektsioon lõigu suunale (Hl ) korrutada lõigu pikkusega l . Kogu voolu seadus (Ampère'i tsirkulatsiooniteoreem): magnetiline pinge kinnisel joonel (ka: magneeti- misergutus ehk magnetomotoorjõud) on võrdne kogu vooluga, mis läbib selle joonega piiratud pinda. Kõik pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest pinna piirjoonel. Lorentzi jõud FL , mis mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas indukt- siooniga B, avaldub kujul FL = q v B sin , kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel
1 m , kui temas kulgeb vool 1 A. Solenoid (pikk ja kitsas juhtmepool), milles kulgeb vool tugevusega I, tekitab oma teljel magnetinduktsiooni B = (µ0 µ N / l) I . Siin N - solenoidi keerdude arv ja l - solenoidi pikkus. Magnetinduktsioon on alati võrdeline teda tekitava vooluga. Magnetilise pinge Um leidmiseks mingil suunatud lõigul tuleb magnetvälja tugevuse projektsioon lõigu suunale (Hl ) korrutada lõigu pikkusega l . Kogu voolu seadus (Ampère'i tsirkulatsiooniteoreem): magnetiline pinge kinnisel joonel (ka: magneeti- misergutus ehk magnetomotoorjõud) on võrdne kogu vooluga, mis läbib selle joonega piiratud pinda. Kõik pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest pinna piirjoonel. Lorentzi jõud FL , mis mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas indukt- siooniga B, avaldub kujul FL = q v B sin , kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel
1 m, kui temas kulgeb vool 1 A. Solenoid (pikk ja kitsas juhtmepool), milles kulgeb vool tugevusega I, tekitab oma teljel magnetinduktsiooni B = (µ0 µ N / l) I . Siin N - solenoidi keerdude arv ja l - solenoidi pikkus. Magnetinduktsioon on alati võrdeline teda tekitava vooluga. Magnetilise pinge Um leidmiseks mingil suunatud lõigul tuleb magnetvälja tugevuse projektsioon lõigu suunale (Hl ) korrutada lõigu pikkusega l . Kogu voolu seadus (Ampère'i tsirkulatsiooniteoreem): magnetiline pinge kinnisel joonel (ka: magneeti- misergutus ehk magnetomotoorjõud) on võrdne kogu vooluga, mis läbib selle joonega piiratud pinda. Kõik pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest pinna piirjoonel. Lorentzi jõud FL , mis mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas indukt- siooniga B, avaldub kujul FL = q v B sin , kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel
annaabi.ee 
