· Kosmoseuurimine ehk kosmonautika on füüsiline Maa-väliste objektide uurimine ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. · 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. · Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. · Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. · Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: 1. Esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile. 2. esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse. 3. inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Saturn V starviplatvormil enne Apollo 4 õhkutõusmist Kennedy kosmosekeskuses 9. novembril 1967. Kosmonaut ehk astronaut on
väljaspool Maa atmosfääri. Samuti ka lennud Kuule ja Päikesesüsteemiplaneetidele ning kaugemas tulevikus kateiste tähtede juurde. 16.märtsil 1926 aastal tehti USA-s suur hüpe inimkonna suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas tol päeval üles esimese vedelkütusega töötava raketi, mis saavutas kiiruse 100 km/h ja jõusid 2,5 sekundiga 56 m kõrgusele. Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957.aastal, esimese inimese Juri Gagarin viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961.aastal ja inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969.aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Iga astme mootorid ja tühjenenud kütusepaagid eralduvad raketi muust osast enne järgmise astme mootorite käivitumist. Kui viimane
4 Kosmonautika Kosmonautika on teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides. Kosmonautika põhilised eesmärgid on Maa ja selle atmosfääri ehk õhkkonna uurimine tehiskaaslaste abil, raadio ja televisioonkaugside korraldamine, astronoomilised vaatlused väljaspool Maa atmosfääri, lennud Kuule ja Päikesesüsteemi planeetidele. Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Eduardovich Tsiolkovski. Ta põhjendas esimesena teaduslikult rakettide kasutamise võimalust lennuks väljaspoole Maa atmosfääri ja teistele planeetidele. Oma 1903. aastal ilmunud töös "Maailmaruumi uurimine reaktiivaparaatide abil", tuletas ta valemi, mis seob raketi kiiruse gaaside voolukiirusega, raketi massiga ja kütuse massiga. Ta põhjendas teaduslikult, et kosmoselendudeks vajalikku esimest kosmilist kiirust arendava raketi loomine on võimalik. Tsiolkovski
Kui on maapealsed elusolendid jumala poolt loodud, siis on ka teistel planeetidel võimalik jumala loodud elu, toonitas Funes. " Kui me peame maiseid olendeid vendadeks ja õdedeks, miks me siis ei või rääkida vendadest tulnukatest," sõnas vaimulik. Vastates küsimusele, kuidas jääb tulnukatele hinge päästmisega, märkis vaimulik, et võibolla ei vajagi tulnukad oma ideaalmaailmades seda · Tuntud kosmoseuurija ning raketispetsialist Konstantin Tsiolkovski (1857 - 1935 ) kirjutas juba omal ajal: "Meie tsivilisatsioon pole veel küps kosmilis-sotsiaalseiks suheteks. Seetõttu ei annagi maaväliste tsivilisatsioonide esindajad endast märku. Mitte sellepärast, et neid üldse kohal poleks, vaid sellepärast, et meie planeedi elanikud ei ole veel selleks ette valmistatud." Tsiolkovski leidis, et informatsiooni saamine teistelt mõistusega olenditelt ja seda enam nende vahenditu ilmumine võib
Kui gaasid liiguvad raketi düüsist rangelt tahapoole (joonis 1.17.3), siis võtab seos skalaarses vormis järgmise kuju: , kus u on suhtelise kiiruse arvväärtus. Integreerimise teel võib seosest tuletada valemi raketi lõppkiiruse V jaoks: , kus on raketi alg- ja lõppmassi suhe. Seda valemit nimetatakse Tsiolkovski valemiks. Sellest tuleneb, et raketi lõppkiirus võib ületada gaaside väljavoolu suhtelise kiiruse. Järelikult võib raketti kiirendada kosmiliste lendude jaoks vajalike suurte kiirusteni. Seda aga on võimalik saavutada üksnes märkimisväärse kütusemassi kulutamise teel, mis moodustab suurema osa raketi esialgsest massist. Näiteks peab esimese kosmilise kiiruse v = v1 = 7.9*10 3m/s, kui u=3*10 3
Tal õnnestus tuletada üldine variatsiooniprintsiip (nn vähima mõju printsiip), millest lähtudes võib saada süsteemi liikumise diferentsiaalvõrrandid. Muutuva massiga kehade mehaanika rajas Peterburgi Polütehnilise Instituudi professor Ivan Mestserski (1859-1935). Oma kuulsa võrrandi esitas ta magistri- dissertatsioonis "Muutuva massiga punkti dünaamika" 1897. aastal. Seda arendas ta edasi ja üldistas 1904. aastal. Raketiteooria looja on K. Tsiolkovski (1857-1935). §2. Dünaamika aksioomid Dünaamika aksioome on neli. Kolmeks esimeseks on Newtoni kolm seadust. Neljanda aksioomi, nn "jõudude mõju sõltumatuse printsiibi" esitas hiljem Lagrange. 1. I aksioom. Inertsiseadus. Punktmass, millele ei mõju jõudusid, säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei sunni teda seda olekut muutma. Selle seaduse avastas juba G. Galilei 1638. aastal
annaabi.ee 
