Väikesed taimtoidulised imetajad Hanna Mia Koit, Carmen Koov, Aleksandr Korabljov Üldiselt: Väikesed taimtoidulised on näiteks hiired, hamstrid ja suslikud Tegutsevad öösiti ja enamasti maapinnal Ohu korral põgenevad kiiresti oma urgudesse Peavad palju sööma et hoida oma kehatemperatuuri Tsintsilja Tsintsiljad on imetajad, kes elavad Andides. Ta toitub erinevatest rohuliikidest põõsastest ja kõrrelistest. Ühe kasuka jaoks läheb vaja 150 tsintsilja nahka. Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat Vombat on Austriaalias elav taimtoiduline kukkurloom, kes toitub peamiselt kõrrelistest, juurtest, koortest jms. Vombatitel on väga aeglane seedimine kuni 14 päeva. Liigub aeglaselt, aga vaenlase tulekul suudab kiiresti liikuda ning hammustab väga kõvasti.
Kuna karusnaha turusituatsioon on üsnagi kõikuv, on riski hajutamise mõttes hea alustada lisaks karusloomade kasvatamisele veel mõne muu tegevusalaga. Võimalik on ka karusloomade kasvatamine põhitöö kõrvalt. Sellistel puhkudel ei ole põhikarja arv eriti suur, töö käigus saab omandada kogemusi ning tekib vilumus. Kui turusituatsioon püsib, võib mõne aasta möödudes loomade arvu suurendada ja pühenduda puhtalt karusloomakasvatusele. Tsintsilja. Täiskasvanud tsintsiljad kaaluvad 500-800 g (emasloomad on suuremad kui isased). Nende kehasoojus on 39-39,5 C ja südamelöökide arv 200-350, hingamissagedus 45- 80 korda minutis. Nii lõike- kui ka purihambad ei saavuta tsintsiljadel kunagi lõplikku pikkust, vaid kasvavad pidevalt eluaja jooksul. Seetõttu on närimiskivi või lehtpuuoksa (näit. õunapuu) olemasolu puuris loomakeste jaoks elutähtis. Tsintsiljad saavutavad suguküpsuse 7-9-kuuselt. Innaaeg kordub iga 30-50 päeva järel. Tiinus
Põhjapoolses rannikus on kuuma ning troopilise kliima veestik, kus elutsevad: Black Marlin, Sea Bass ja Yellow Fin Tuna Lõunas on 75% Vaiksest ookeanist mis piiritleb Peruud, palju jahedam, seal elutsevad: Flounder, Sea Bass ja Chita Teine tsoon jaoutub mäestike ja mägismaa aladele Forell on kõige levinum kala läheduses olevates järvedes ja jõgedes, kuid nede kõrval on palju rohkem loomi: Alpacas (laama), Condors (suured röövlinnud), tsintsiljad, Laamad ja Vikunja (omamoodi segu alpakast ja kaamelist) Antud tsoonis elab kõige rohkem peruu rahvast, kus temperatuur vaheldub kõige enam suveks ja talveks, selles piirkonnas on keskkond palju rahulikum kui järgmises tsoonis Kolmas Peruu loomade tsoon on ilmselt kõige kuulsam maailmas, samuti on ka suurim kaitseala Peruus. See tsoon on kutsutud lihtsalt dzungel vööndiks, mis ulatub põhja Peruust kuni Peruu keskosani. Seal elavad krokodillid, piraajad, püütonid ja ahvid
jõgi, Claro jõgi, Antuki jõgi ja Escondido jõgi. Suurim järv on Fagnano järv (593 km²) (Võrtsjärve pindala on 270 km²). Ushuaia lähedal on Escondido järv. Elustik Kirdes on valdavad kuivad lähisantarktilised rohtlad ja kserofiilsed taimed. Lõunas ja läänes on pöögi- ja seedrimetsad ning kidur rohtaimestik ja samblad. Rannikul elavad andi kondorid, kormoranid, kajaklased, meriskid ja albatrossid. Tulemaa faunasse kuuluvad ka lõuna-puduhirved, nutriad, tsintsiljad, puumad, patagoonia hundid, polaarrebased ja Magalhãesi pingviinid. Rahvastik Ushuaia Tulemaa saare lõunarannikul Beagle'i väina ääres Elanike koguarv on umbes 140 000. Argentina-osas elab umbes 133 000, Tsiili-osas umbes 7500 inimest. 1990ndate alguses oli Tulemaa saartel üle 65 000 elaniku. Tulemaa on hõredalt asustatud. 7 Tulemaa tähtsamad asulad on Río Grande (Atlandi ookeani ranna lähedal,
sentimeetrit, kaal jääb 4 kilogrammi lähedusse. Mägikass elab kuni 16 aastaseks. Seda liiki võib leida Andide kuivades ja poolkuivades regioonides. Nad eelistavad mägist, üksikute põõsastega kaetud mägist elupaika, mis jääb 3000-4000 meetrit üle merepiiri. Kõrgeimaks leiupaigaks on märgitud 5100 meetrit. Mõningatel juhtudel on mägikassi nähtud ka lumekattega piirkondades. Mägikassi leidub veelkõrgetel mägistel rohumaadel. Nende kasside peamiseks toiduks on mägedes elavad tsintsiljad ja viskatsad. Peale nimetatud näriliste toituvad mägikassid veel roomajatest, lindudest ja teistest väikeimetajatest. Nagu teised kaslased, kasutavad mägikassid ära oma saagi nõrkus. Mägikasside pesakonnas on tavaliselt 1-3 järglast. Andide mägikassi peetakse teiseks kõige rohkem ohus olevaks kaslaseks maailmas ja kõige haruldasemaks Lõuna-Ameerika kaslaseks. Mägikassi haruldus ja märgatav sarnasus mitte suguluses olevale pampakassile on tema uurimise teinud väga raskeks
annaabi.ee 
