miljonit inimest. alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond. Rahvastiku tihedus on 33 in/km². Kõrgplatoo kõrgus merepinnast on 800–1400 m, Madagaskari rahvastikutihedus on vägagi Madagaskaril asub ka Tsingy de Bemaraha ebaühtlane – maa idaosa on asustatud looduskaitseala. UNESCO maailmapärandi keskmine kõrgus on 1100 m. Platoo on lääne poole kaldu. Lavamaad ja mäed on maastikul sageli suhteliselt tihedalt, kuid lääneosa ja lõunaosa
Sellest hoolimata on Madagaskar bioloogiliselt hämmastavalt mitmekesine. Umbes 10000 taimeliiki ja peaaegu pooled maailma kameeleonitest elavad üksnes Madagaskaril. Näiteks mini-kääbuskameeleon on nii väike, et mahub vabalt istuma pöidla otsa. Madagaskari elanikud väldivad seda loomakest, uskudes, et ta on õnnetuse kuulutaja. Saare unikaalseteks liikideks on roomajatest kiirik-kilpkonn ja malagassi kilpkonn. Saare lõunaosas Bemarahas asub Tsingy riiklik kaitseala, kus leidub 155 km² ulatuses 30 m kõrguseid lubjakiviteravikke. Tsingyst lõunas asub Morondava, kus sajab vihma üksnes neljal kuul aastas. Selles erakordses kasvukohas kasvab kuut liiki baobabe. Puud on kohanenud spetsiaalselt Madagaskari kliimaga: nad imevad vihmaperioodil end vett täis, elades sellest varust ülejäänud 8 kuud kuni uute vihmadeni. Nagu teisigi Madagaskari piirkondi, ohustab inimasustuse laienemine ka baobabimetsa. Seda protsessi on aga eriti
kaelkirjak, sebra, antiloop, lõvi ja leopard. Kõik saarel algselt elanud 66 imetajaliiki on endeemsed. Lisaks on saarel veel palju erinevaid konni(kaks pildi slaidi), roomajaid(pilt) ja selgrootuid(pilt). Mitte miski ei vääriks rohkem kaitset kui Madagaskar. Vaatamisväärsused (pilt) Looduslikud · 800 aasta vanused Baobabi alleed(pildid 4 tükki) mis koosneb üle 1000 - 30m kõrgusest puust, asub saare lääne osas Morondava ja Mahajanga vahel. · Tsingy koopaid mis asuvad...... · Red Tsingy või siis ka Tsingy rouge(Pilt) on põhjas Diego Suarez-ist 70km kaugusel asuv ala kus erosiooni tõttu on moodustunud huvitavad pinnavormid Suveniirid (7 pilti) Ja siis veel pilte Kasutatud kirjandus http://www.postcardman.net/madagascar_ethnic.html http://en.wikipedia.org/wiki/Coelacanth http://en.wikipedia.org/wiki/Telecommunications_in_Madagascar http://www.abyznewslinks.com/madag.htm http://www.madagascar-tour-guide
dzunglitele idas, kuivadele heitlehistele metsadele läänes ja okkalistele põõsastele lõunas. Saarel on 5000 km praktiliselt puutumatuid randu, korallrifid, 50 rahvusparki-ja kaitseala ja 6 erinevat looduslikku piirkonda. Kõrgeim tipp on Madagaskari saare põhjaosas asuv Maromokotro mägi (2886 m). Suuremad jõed on Mangoky, Sambirano, Mahajamba, Betsiboka ja Onilahy Saare lõunaosas Bemarahas asub Tsingy riiklik kaitseala, kus leidub 155 km² ulatuses 30 m kõrguseid lubjakiviteravikke. Tsingyst lõunas asub Morondava, kus sajab vihma üksnes neljal kuul aastas. Kristina Soboleva Madagaskar Rahvastik 6 0-14 aastased: 43.5% (mees 4,523,033/naine 4,460,473) 15-64 aastased: 53
annaabi.ee 
