annab alust arvata, et tsink on suguisasloomade söötmisel olulisema tähtsusega kui emasloomade söötmisel. Tsink on vajalik paljude ensüümide tööks, osaleb hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses (soodustab B-kompleks vitamiinide ainevahetust). Tsink osaleb ka vereloomeprotsessis, kuuludes vere erütrotsüütides leiduva ensüümi koostisse, mis kiirendab süsihappegaasi eraldumist verest ja kopsu allveoolidest. Tsink söötades Taimede tsingisisaldus varieerub suurtes piirides (10-130 mg/kg kuivaines) ning sõltub taime liigist (liblikõielistes mõnevõrra rohkem kui kõrrelistes) ja arengufaasist (varases arengufaasis rohkem), kõige rohkem aga mulla pH-st, Katseandmetel oli taimede tsingisisaldus kõige suurem mulla pH 5,5 juures, pH suurenedes tsingi kontsentratsioon järsult vähenes. Muldade lupjamine ja suured fosforiväetiste kogused halvendavad mulla tsingiga varustatust, mis mõjutab ka taimede tsingisisaldust.
Mürgitused Keemilistest ainetest võivad mürgitusi põhjustada toidusse sattunud tsingi-, vase- ja pliiühendid. Tsink lahustub kergesti piima- ja äädikahappes ning toidusse tekivad tsingisoolad. Seepärast ei tohi toitu valmistada ega säilitada tsingitud nõudes. Tsingimürgituse tunnused on oksendamine ja kõhulahtisus. Vajalik on esmaabi ja pöördumine arsti poole. Tsink söötades Taimede tsingisisaldus varieerub suurtes piirides (10-130 mg/kg kuivaines) ning sõltub taime liigist (liblikõielistes mõnevõrra rohkem kui kõrrelistes) ja arengufaasist (varases arengufaasis rohkem), kõige rohkem aga mulla pH-st, Katseandmetel oli taimede tsingisisaldus kõige suurem mulla pH 5,5 juures, pH suurenedes tsingi kontsentratsioon järsult vähenes. Muldade lupjamine ja suured fosforiväetiste kogused halvendavad mulla tsingiga varustatust, mis mõjutab ka taimede tsingisisaldust.
valke (20-40%), magneesiumi, rauda ning kaltsiumi. viimast on organismil parem omastada , kui seemned on töödeldud pastaks. Seesamiseemnetel on pärast röstimist meeldiv pähkli maitse. Seemneid puistatakse kookidele ja jahvatatult kasutatakse ka maiustuse - halvaa koostises. Eriti suur on seesamiseemnetes mineraalainete sisaldus. 50 g-st seesamiseemnetest saame päevase kaaliumiannuse. Kaalium osaleb muu hulgas vedeliku tasakaalu reguleerimises. Märkimisväärne on ka raua- ja tsingisisaldus. Raud osaleb hapniku- ja süsihappegaasi edasikandmisel, tsink mõjutab ensüümide osana rakkude tegevust. Seesamiseemneid saab kasutada lisandiks igasugustes küpsistes ja maiustes. Samuti sobib neid kautada rohelistest taimedest salatite üleriputamiseks, pannkoogitainasse, pirukatäidistesse ja vürtsikatesse pajaroogadesse. 10 Mooniseemned
pinnakateteks, toidu-ja tehniliste nõuda, mahutite, soojusvahetite jm valmistamiseks. Mitmesuguste elementidega legeerimise teel saadakse vasest rida erinevate omadustega sulameid. Keemilise koostise järgi liigitatakse vasesulamid kolme põhirühma: 4. Messingid ehk valgevased, milles põhikomponendiks on vask ja tsink. Tsingisisalduse järgi eristatakse neist: a) Tombakud on messingid, mille tsingisisaldus ei ületa 10% (värvusest tulenevalt nimetatakse neid ka punasteks messingiteks) b) Pooltombakud on 10-20% tsingisisaldusega messingid. Üldkoostise järgi eristatakse: Lihtmessingid (vase sulamid ainult tsingiga). Vask moodustab tsingiga (kuni 35% Zn) tahkkesendatud kuupvõrel (K12) põhineva tardlahuse. Saadavad lihtmessingid on plastsed ja külmsurvetöödeldavad, eriti 30% sisaldav standard-ehk hülsimessing.
annaabi.ee 
