eralduma vesinikku. Nägin, et vasktraadi pinnalt eraldus vesinikku, sest viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt Galvaanipaar, milles vask on katoodiks, sest ta redokspotensiaal on kõrgem. Katoodi ehk vasktraadi pinnal toimus vesinikku redutseerumine. Anoodiks oli tsingigraanul, mis lahustub ehk oksüdeerub, sest ta on negatiivse potensiaaliga Galvaanipaari osa. 3.1.2 Asetasin katseklaasi tsingigraanuli ning valasin peale ∼3 cm3 CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valasin lahuse katseklaasist välja ning loputasin tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Tsingigraanulile oli tekkinud must vasekiht ning oli tekkinud Galvaanipaar. Zn + CuSO4 → ZnSO4 + Cu Oksüdeerija:Cu²⁺ Redutseerija:Zn Zn + Cu²⁺ → Zn²⁺ + Cu Zn -2e⁻ → Zn²⁺ Cu²⁺ + 2e⁻ → Cu Teise katseklaasi asetasin puhta tsingigraanuli ning lisasin mõlemasse
Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Anoodil toimuv reaktsioon: Katoodil toimuvad reaktsioonid: 1.2. Asetada katseklaasi tsingigraanul ning valada peale umbes 3 cm3 CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valada lahus katseklaasist välja ning loputada tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. Tsingigraanuli omandas musta värvuse, peale tekkis vase kiht. Reaktsioonivõrrand: Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi umbes 3 cm3 soolhappelahust. Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H 2 eraldub intensiivsemalt)? Põhjendada. Reaktsioonikiirus pärast HCl lisamist on suurem mustaks tõmbunud tsingigraanulil. Selle on põhjus on, et Cl ioonid soodustavad reaktsiooni kiirust. 1.3
Katoodil toimuvad reaktsioonid: -¿ H 2 +¿+2 e ¿ 2 H¿ -¿ 2 H 2 O +¿+ 4 e ¿ O2 + 4 H ¿ 1.2. Asetada katseklaasi tsingigraanul ning valada peale umbes 3 3 cm CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valada lahus katseklaasist välja ning loputada tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. Tsingigraanuli omandas musta värvuse, peale tekkis vase kiht. Reaktsioonivõrrand: CuS O4 +Zn=ZnS O 4 +Cu Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi umbes 3 cm3 soolhappelahust. Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H2 eraldub intensiivsemalt)? Põhjendada. Reaktsioonikiirus pärast HCl lisamist on suurem mustaks tõmbunud tsingigraanulil
Vask ei reageeri lahjendatud soolhappega, sest ta ei suuda välja tõrjuda vesinikku. Kui vasktraat viia kontakti tsingiga, siis hakkab vase pinnalt eralduma vesinikku. Korrodeerub tsink, sest toimub elektrokeemiline korrosioon, kus aktiivsem metall hävib. Anoodil toimuv reaktsioon: Zn 2e = Zn2+ Katoodil toimuv reaktsioon: 2H+ + 2e = H2 O2 + 4H+ + 4e = 2H2O 1.2 Pärast tsingigraanuli loputamist, muutus ta peaaegu musta värvi. Reaktsioonivõrrand: CuSO4 + Zn = ZnSO4 + Cu Reaktsioonikiirus pärast HCl lisamist on suurem esimese katseklaasi puhul, kus tsingigraanul mustaks tõmbus. See on sellepärast, et esimeses katseklaasis olnud tsingitükk oli juba edukalt reageerinud CuSO4 ja siis reageeris ta ka HClga. Uue tsingitüki reageerimiseks HClga läheb kauem aega. 1
Zn – anood Cu – katood Zn 2e Zn 2 Anoodireaktsioon: - Zn lahustub 2 H 2e H 2 Katoodireatsioon: Katse 2. Asetada katseklaasi üks tsingigraanul ning valada peale ~3 mL CuSO 4 lahust. Paari minuti möödudes valada lahus katseklaasist välja ning loputada tsingigraanulit katseklaasis ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Millise metalli kiht on tekkinud tsingigraanuli peale? Kirjutada reaktsioonivõrrand. Zn peale tekkis must Cu kiht. Zn 2 2e Zn -0,76V – redutseerija Cu 2 2e Cu 0,34V – oksüdeerija Cu 2 2e Zn Cu Zn 2 2e Cu 2 Zn Cu Zn 2 CuSO4 Zn Cu ZnSO4 Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi ~3 mL soolhappelahust.
annaabi.ee 
