rassile ehitatud loss koosnes 210 ruumist mis paiknesid 30 pise- ma ja suurema siseõue ümber. Lossi juurde kuulusid 3 templit koos tsikuraatidega. Lossi seinad ja müürid olid kaetud reljeefidega, seinamaalidega ja alabasterplaatidega. Kuningas Assurnasirpal II palee troonisaal Persepolis Palee ehitamist alustas Dareios I 518.a.e.Kr. on selle ajastu kõige muljetavaldavam näidis. Persepolise treppid ja terrassid olid ääristatud
ülespoole ahenevast korrusest, igaüks ise värvi: valge, must, lilla, sinine, oranz, hõbedane ja kuldne. Vana-Mesopotaamia oli kahtlemata kõrgelt arenend tsivilisatsioon, neil oli oma kiri, avastused ja kultuur. Kahjuks aga jääb palju asju sellest ajast teadmata, kaasaarvatud see, kuidas täpselt ikkagi legend Paabeli tornist tekkis ja see kuidas on võimalik, et Mexico lähedale 1. Sajandil ehitatud Päikesepüramiid Mesopotaamia tsikuraatidega nii sarnane on. Kasutatud allikad: Raamat ,,Maailmaimed" sarjast Maailm, avastusretk piltides ,,Kunsti-kultuuri ajalugu" Jaak Kangilaski http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/mesopotaamia.htm http://assyria.synthasite.com/assyyria-kunst.php http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/mesopotaamia_kultuur_karoliinekorol.ht m http://courseweb.stthomas.edu/jmjoncas/LiturgicalStudiesInternetLinks/Mesopotamia nNonChristianWorship/MesopotamianWorshipArchitecture/AncientMesopotamianAr chitecture
Assüüria lossidest kõige suurejoonelisem oli kuningas Sargon II loss Horsabadis (ehitatud VIII saj. eKr.). Sargon II loss rekonstruktsioon (allikas: http://cache2.artprintimages.com/p/LRG/45/4548/2OFDG00Z/art-print/reconstruction-of-the-palace-of- sargon-ii.jpg ) 10 hektari suurusele alale ehitatud loss koosnes 210 ruumist, mis paiknesid kokku 30 suurema ja väiksema siseõue ümber. Õuede ning ruumide paigutus oli ebasümmeetriline. Lossi kompleksi kuulusid kolm templit koos tsikuraatidega. Suurem osa ruumidest olid eluruumid, laod ja mitmesugused majapidamisruumid. Seinad ja müürid olid kaetud reljeeridega, seinamaalidega ja alabasterplaatidega. Esinduslikud vastuvõturuumid olid eriti pidulikult kaunistatud. Suurejooneliselt oli kujundatud ka valvetorniga peasissekäik. Seda valvasid kaks kolossaalset inimese pea ja härja kehaga tiivulist jumalat, nn. väravavalvurit ehk Lamassu. Väravavalvurid pidid kaitsma pahade vaimude eest ning peletama vaenlasi eemale.
). Jumaluse ülevalt alla, taevast maa peale mandala keskmesse tuleku motiiv lisab mandala struktuuri vertikaalkoordinaadi, ehkki see avaneb selgelt ja aktualiseerub olulisena vaid rituaali ajal. Liikumine vertikaali mööda ning selle viimane etapp, mil jumalus asub mandala keskmesse, seostub maailma vertikaalse struktuuri teiste sümbolitega: maailmateljega, ilmapuuga, Meru mäega, rituaalse ehitusega. Siit ka sakraalehitiste struktuuri sarnasus mandalaga, olgu siis tegemist tsikuraatidega või tsakravartini müütilise lossiga, stuupadega, valitsejalosside ja templitega Kagu-Aasias ja Kesk-Ameerikas ning isegi linnatüüpi asulate planeeringutega (3.). Ka sotsiaalse hierarhia struktuuri loodi ja kirjeldati mandala printsiibi järgi. Paljud uurijad arvavad, et ka Tiibetis ja mujal asuvate megaliitehitiste (näiteks Stonehenge Inglismaal) alusprintsiibiks on mandala, ehk vastupidi: mandala ei ole midagi muud kui selliste megaliitehitiste skeem
docstxt/.txt
annaabi.ee 
