See oli müüri kuulsaim osa. Värav oli vooderdatud värviliste glasuurtellistega ja seal oli kujutatud mitmesuguseid fantastilisi loomi ( näiteks ükssarved , draakonid jne. ). Valitsejate lossid olid enamasti väga suured. Assüüria valitseja Sargon II lossis Korsabadis oli 210 erinevat ruumi.. Kõik need olid ümbritsetud müüriga. Lossil oli mitu suurt siseõue , lisaks veel ruumide valgustamiseks mitmeid väiksemaid siseõuesid. Muidugi oli seal ka lossitempel tsikuraadiga. Mesopotaamias olid kasutusel kividest laotud kaar ja võlv. Ka Korsabadi lossi väravaava oli kaarekujuline. Skulptuur oli üsna ühekülgne. Eriti just materjali puudumise tõttu. Skulptorid olid sunnitud kasutama oma töödes eelkõige savi. Leidude hulgas on massiliselt põletatud reljeefidega savitahvleid ja savikujukesi. Kõige tüüpilisem leid on niinimetatud pitsatsilinder , mis tähendab väikseid , mõnest kõvemast kivist
müüris oli iga 50 m järel vahitorn, samuti mitu väravat. Peavärav jumalanna Istari värav oli vooderdatud värviliste glasuurtellistega, millega oli kujutatud mitmesuguseid fantastilisi loomi. Valitsejate lossid olid sageli väga suured. Näiteks Assüüria valitseja Sargon II lossis Korsabadis oli 210 eri ruumi. Kõik olid 14 m kõrgusel nelinurksel savitellistest platvormil ja olid ümbritsetud müüriga, oli mitu suur siseõue, samuti rida väiksamaid, ei puudunud ka lossitempel tsikuraadiga, Mesopotaamias kasutati telliskividest laotud kaart ja võlvi. Skulptuuri arengut pidurdas sobiva materjali puudumine. Skulptorid pidid kasutama savi. Tähtsamate kunstliste ülesannete täitmiseks hangiti kivi kaugelt välismaalt. Eelkõige püstitai plaaditaolisi kivisambaid(nn.steele), mille reljeefid pidid jäävustama sõjalisi võite ja kriipsutama alla valitseja võimu suurust. Reljeefidel kujutatud inimfiguurid on üpris
Samal ajal algas ka elanikkonna kihistumine ja eliidi väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levisid isiku tuvastamiseks kasutatavad pitsatid. Seda ajajärku võib nimetada ka tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 eKr hakkas arenema muistne Eridu linna tempel, mille ümber kujunes linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvas aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks tsikuraadiga. Uruki perioodi nimetatakse ka Sumeri arhailiseks ajastuks, see hõlmab ajavahemikku u 40003000 eKr. Sellel ajastul oli Mesopotaamia tähtsaim keskus suureks arenenud Uruki linn, mis domineeris piirkonna kõikide teiste asulate üle. Sellesse ajastusse jääb riikide sünd, linnade tormiline areng ja kiilkirja arhailiste vormide kasutuselevõtt. See oli pronksiaja algus Lähis-Idas. Tsivilisatsiooni areng Lõuna-Mesopotaamias mõjutas kogu Lähis-Ida ja ka kaugemaid piirkondi.
annaabi.ee 
