Etioopia Koostas: Kristiina Moosel Etioopiast Pealinn Addis Abeba. 1 127 127 km2 Amhara keel. 73 053 000 inim. Viisnurk lipul ja vapil. Etioopia mägismaa Põhjas u 700km laiusel alal Üle 4500m kõrgused 11 Simeni mäge. Majandus Suurim tsiibeti tootja. Ligi 90% tsiibetit. Kasutatakse söögiks. Eksport Kohvipuu kodumaa. Esimesed kohviistandused aga Jeemenis. 10. Suurim kariloomade eksportija Kuld, nahatooted, erinevad õlid Etioopia köök. Erinevad juurviljad, liha ja pearoog. Amharas tuntud Tihlo. Mitu inimest söövad ühest kausist laua keskel. Ei sööda siga ega karpe. Kasutatud kirjandus. Wikipedia.com Google pildiotsing. Tänan vaatamast
korraliku majandust. Etioopia on üks maailma vaesemaid riike. Riigis on olnud palju nälja hädasid, kus on nälga surnud sajad tuhanded inimesed. Enne 2. maailmasõda oli Etioopia teiste riikide valduses. Näiteks 1930'ndatel tungis Etioopiale kallale fasistlik Itaalia. Maa vabastasid Briti väed ja kohalikud partisanid. 21 aprillil 1943 aastal sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Etioopia tegeleb põhiliselt põllumajandusega. Ta on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija, ligi 90 % kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist.
· Väga hea aroomiga · Kofeiinisisaldus kuni 2% · Enne röstimist on sinakas-rohelise värvusega Robusta · Oa seesmine külg on väljapoole kumer · Vähem aromaatse, maitselt kangem · Kofeiinisisaldus üle 1,7% · Enne röstimist pruunikaskollased · Kasutatakse põhiliselt lahustuvas kohvis ja odavates kohvisegudes( maitserikastamise ja kofeiinisisalduse tõstmise pärast) Eriline Robusta · Valmistatakse kohviubadest, mis sorteeritakse tsiibeti ehk kärpkassi väljaheidete hulgast, kes söövad kohvimarju kuid oad väljuvad tervetena · Oad omavad erilise maitse ja aroomi, mõrkjas maitse on kadunud · Müüakse kuni 1200 dollarit kilo eest Röstimine · Kohvioad röstitakse, millega muutub ubade keemiline koostis · Ubade maht suureneb 1,5 korda · Ubade mass väheneb 20 % · Pärast röstimist tuleb ube säilitada hermeetiliselt, suletud taaras Liigitus päritolumaa järgi
Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Etioopia rahvastikust moodustavad oromod 34,49%, amharad 26,89%, somaallased 6,20%, tigrinjad 6,07%, sidamod 4,01%, guragaed 2,53%, volaitad 2,31%. Etioopia on jaotatud 11neks haldusüksuses, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvsuega linna. Etioopia on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija; ligi 90% kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist. Kohvipuu kodumaaks on Etioopia, seal kasvas kohvipuu metsikult, kuigi esimesed kohviistandused rajati Jeemesis. 2 Etioopia asukoht kaardil. Üldandmed Riigihümn:Wodefit Gesgeshi, Widd Innat Ityopp'ya ( "Marsi edasi, mu ema Etioopia" ) Pealinn: Addis Abeba Pindala: 1,104,300 km2 Riigikeel(ed):amhara Rahvaarv:88,013,491 (2011) Rahvastiku tihedus: 79 in/km2 President: Girma Wolde-Giorgis
või mitte, hinge olemasolu). Riigis on ka omapärane 30 000 liikmega juudi kogukond, falasid, kellest enamik on hiljuti emigreerunud Iisraelist. Enim räägitakse semiidi keelte hulka kuuluvat amhari keelt. Kuid tegelikult on Etioopias tegu tõelise rahvaste ja keelte paabeliga, sest lisaks ametlikule amhaara keelele on kasutusel veel 84 keelt ja umbes 200 dialekti. Kuid enam kui pooled etiooplased on kirjaoskuseta Majandus Etioopia on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija; ligi 90 % kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist. Etioopia on kodumaaks ka kohvipuule, mis praegu kasvab metsikult, kuigi esimesed kohviistandused rajati Jeemenis. Etioopia impordib naftat ja naftasaadusi, kangast, autosid, metallic, toiduaineid, keemiatooteid ja kautsukit. Ekspordib kohvi, köögivilja, toor- ja park nahka ning õliseemneid. Ajalugu Enam kui kahe tuhande aasta eest rajasid Araabiast tulnud semiidi hõimud praegusesse
Aafrika tsiibetkass (Viverra civetta), kes elab Kesk- ja Lõuna-Aafrika aladel, on võrdlemisi suur loom - tema keha pikkus ulatub 80 sentimeetrini. Loomale lisab pikkust juurde veel koheva karvaga saba. Kui tsiibetkassi ähvardada või ärritada, eritab ta päraku piirkonnas asetsevatest näärmetest kleepjat-haisvat, helekollast rasvataolist nõret, mille vänge lõhn peletab ründajad eemale. Hapniku toimel muutub nõre pruuniks ja tahkub. Puuris peetavate tsiibetkassidelt tsiibeti kogumiseks muljutakse kõigepealt spaatliga looma alakõhtu. Seejärel kogutakse pärakupiirkonna näärmetest erituv kleepjas nõre hoolikalt kokku. Tavaliselt säilitatakse nõret veiste tühjades sarvedes. Kuu jooksul suudab puuris peetav suurem loom toota kuni 30 grammi sabaalust kallihinnalist ainet. Looduslikes tingimustes on erituvad kogused arvatavasti tagasihoidlikumad. Näärmetest väljavalguv eritis, mis algselt
Prioon haigused mõjutasid inimeste toiduharjumusi. 2. Viirused kas elus või eluta. Eluta- rakuväliselt puudub iseseisev paljunemine, puudub iseseisev ainevahetus, pruudub rakuline ehitus, liiga väiksed mõõtmed (et aktiivelu sisse saada). Elus- koostises on nukleiinhapped ja valgud, viirused muteeruvad (eriti RNA viirused), viirused evolutsioneeruvad (teatud viiruste tõvestavad omadused ajas laienevad, võivad ohustada ka inimest nt: SARS (tsiibeti kassidelt hakkas), linnugripp, seagripp), viirustel on omased viirused ehk virofaagid (parasitism on samuti üks elu tunnuseid). Klassikaline bioloogia loeb viirusi eluta organismideks. Ehitus: nukleiinhape (DNA või RNA), kas 1 või mitu molekuli (erinevas struktuuris), valguline kate (kapsiid), osadel viirustel on ka täiendav ümbris, milles on valgud, lipiidid, süsivesikud, ensüümid (superkapsiid) ja ankurmolekul kompleks. Saab eristada kolme geenide rühma: 1
annaabi.ee 
