Ajaloost: Viinamarjakasvatuse ajalugu Ladina-Ameerikas on sajanditepikkune. Tsiili esimesed viinamäed sündisid juba 16. sajandi keskel. Just enne viinapuutäi rünnakut Euroopa istandikele toimetati Tsiilisse hulgaliselt terveid viinapuuistikuid. Neil aegadel kujunes sealsete ülikute seas eriti noobliks oma viinamarjaistandik rajada. Moodsad pruulikojad jatehnoloogia tõstsid veini kvaliteedi uuele tasemele. Nelja tuhande kilomeetri pikkuselt põhjast lõunasse sirutuvast Tshiilist leiab küllaga viinamarjale sobivaid kasvupiirkondi. Tsiili veinid on tuntud ka väga hea hinna ja kvalieedisuhte poolest ning samuti hinnatakse kõrgelt Tsiili kvaliteetveine.Tsiilit peetakse unikaalseks viinamarjakasvatuse piirkonnaks. Esiteks on seal suurepärased klimaatilised tingimused. Päevane ja öine temperatuur kõiguvad suures skaalas, mis aitab säilitada viinamarjade happelisust ja soodustab aromaatsete valgete viinamarjade küpsemist.
1952. aasta presidendivalimiste eel tahtis Evita midagi vastu - asepresidendi kohta. Armee protesteeris. Kui presidendiga oleks midagi juhtunud, oleks Evitast saanud vägede ülemjuhataja. Mõte Evitast kui väepealikust oli sõjaväele talumatu ja vanad sõbrad-ohvitserid tegid selle Peronile selgeks. Peron käskis Evital tagasi tõmbuda. 1952, 26. juuli Evita suri. Evita surma järel nutsid vaesed argentiinlased kibedasti, riigi lillepoed osteti tühjaks, leinalilli toodi juurde Tshiilist. Järjekorras Evita kirstu juurde hukkus rüseluses kaheksa inimest, sajad said vigastada. Juan Peron palkas Eva laipa palsameerima hispaania patoloogi dr. Pedro Ara, kes veetis Eva keha täiustades kaks aastat. Säilitati isegi Eva aju ja teised siseorganid, mis tavaliselt mumifitseerimise eel eemaldatakse. Peron kavatses
Eesti looduses esinevad lõhe, meri- ja jõeforell kuuluvad perekonda lõhe (Salmo). Vikerforell on aga idalõhede perekonna liige, kuhu alla kuuluvad veel ka gorbuusha, keta, kizutsh, nerka ja kuninglõhe. Kõigi maailmajagude kalakasvandustes levinud vikerforell pärineb algselt Põhja-Ameerika lääneranniku järvedest ja jõgedest. Väljaspool looduslikku kodumaad on asustatud või põgenenud kaladest iseseisvad asurkonnad kujunenud väga harva, näiteid on Uus-Meremaalt, Tshiilist, Austria Alpidest. Vikerforelli siirdevormi kutsutakse teraspealõheks, Kanada edelaosa järvede vikerforelli tuntakse kamloops forelli nime all. vikerforelli on kalakasvatuse tarbeks kodustamise käigus toimunud väga intensiivne tõumaterjali segamine ja aretustöö, kasutatud on vormide ja liinide ristamisi, perekonnavalikut ning geneetilisi manipulatsioone ja praegust kasvatatavat vikerforelli pole mõtet looduses esinevate alamliikidega seostada