Põhjendage, miks need piirkonnad on kalarikkad. TV kaart lk 59 1. Nad on rannikulähedased piirkonnad kuhu jõed toovad toiteaineid. 2. Kui kokku saavad soe ja külm hoovus. Siis soe hoovus toob toiteaineid ja külm hapniku. 3. Külma hoovuse piirkond. Hapnik. 4. Parasvöötmelised merd. 17. Nimetage suuremate püügimahtudega riike Euroopas ja maailmas. Euroopa: Venemaa, Norra, Taani, Hispaania. Maailm: USA, Jaapan, Hiina, India, Peru, Tshiili. 18. Miks on ookeanipüük kallis? Millised riigid saavad seda endale lubada? 1. Kalapüügi laevad ise maksavad palju ja nende ülelpidamine ning kütus on kallis. 2. Meeskonnale peab looma sobivad elutingimused.( Kuna laevad on merel kuid, peab looma meeskonnale head elutingimused ja vabaaja veetmise võimalused.) 3. Vahendite loomine kala töötlemiseks laeval. USA, Jaapan, Venemaa, 19. Nimeta kalavarude vähenemise põhjuseid maailmameres. Ülepüük
· Mandrite läänerannikuil 40. Ja 60. Laiuskraadi vahel, idarannikul 35. Ja 50. Laiuskraadi vahel, mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood : 6-12 kuud · Sademed : 500- 1000 mm/a , vihmametsades üle 2000 mm/a · Muld : tüse, viljakas, mullafauna aktiivne talv läbi, orgaanika lagunemine mõne aastaga · Regioonid : Euroopa; Kirde-hiina, Korea, Põhja-Jaapan; Kagu-Kanada, kirde USA; Lääne-kanada, Loode- USA; Lõuna Tshiili; Kagu-Austraalia, Tasmaania, Uus-Meremaa lõunasaar Subtroopika 1. Vahemere tüüpi · 30. Ja 40. Laiuskraadide vahel kontinentide lääneservades · Kuiv suvi ja vihmane talv, sademed 500-600 mm/a · Mullad viljakad · Igihaljad kõvalehised metsad · Levivad : vahemere, california, Tsiili, Lõuna-Aafrika, Edela-ja Lõuna-Austraalia subtroopika 2. niisked subtroopilised metsad · 25. ja 35. laiuskraadide vahel kontinentide idaservades
Balkanid Mandzuuri Pärsia laht India Ookean Euroaasia geostrateegilise võimu mude nekja ookeani vahel Kommunistlik naailnasüsteem (Trotski – Lenini (1917 - 1928) ja Stalini (1928 – 1991) mudelid) 50-89 aastad NL-ule. Peale 15 liiduvabariigi ja sotsmaade oli Kesk- Ameerikas eriperioodidel kuuba, Nikaraagua, Tshiili, aafrikas Alsheeria, Maroko, Liibpa, Efiptus, Etiooia, Sudaan, Angoola ja Mosambik, Aasias Jordaania, palestiina, Süüria, iraak, Iraan, India, kambodsha NSV Liidu kommunistlik maailmasüsteem: Hiina, Mongoolia, Vietnam, Korea, Kesk- Eutoopa riigid, Balkanid, Kuuba, Nigaragua, Angoola ja Mosambik.) Kokku 1945 – 1991 vahemikus 37 riiki, mis kõvas 39,9% kogu maismaast maailmas. NSV Liidu Teine kaar allapoole Spaykmani kaart kus Kesk Ameerrika, Angoola, Mosdambiik üleminekuga aasiasse.
Näiteks Saudi Araabias on naftaärimehed seotud õukonnaga. Ei seal ega teistes Araabia poolsaare riikides pole tulumaksu, aga ka üldjuhul parlamente. Kui on (Kuveit), pole see vabalt valitud. Maailma viies naftariik Venezuela arendab Hugo Chavezi juhtimisel sotsialismi ja mõnitab avalikult USAd. Kaasaegsed poliitilised institutsioonid, seadused ja ametnikkond niisugusel teel saadud rikkusega riigis kujuneda ei taha. On vaid üksikuid erandeid: USA, Norra, Tshiili jm. See-eest loodusvaradelt vaeste riikide areng on olnud kiire, kuna on oldud sunnitud keskenduma toorainevaestele majandusharudele ja et saada elanikelt makse, on tulnud rikkus enne luua (Sveits, Ida-Aasia riigid). Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Kodanikeühendused Inimese eelistusi ja valikuid mõjutavad sotsiaalsed tingimused, ja keskkond, milles nad elavad. Aktiivsus poliitilises elus kasvab koos inimeste sissetulekute ja haridustaseme tõusuga. Võib eristada järgmisi