Pärast mitmeid valitsuskriise nimetas B. Jeltsin 1999. a. augustis Venemaa uueks peaministriks Vladimir Putini, kes seni oli föderaalse julgeolekuteenistuse juhina avalikkusele täiesti tundmatu. (FSB Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus; FSB = KGB) Samal ajal pingestus taas olukord Põhja-Kaukaasias. Tsetseenide sissetung Dagestani ning salapärastel asjaoludel toimunud ohvriterohked plahvatused Moskva elumajades andsid ajendi föderaalvägede uueks sissetungiks Tsetseeniasse 1999. a. sügisel. Kui esimese Tsetseenia sõja ajal (1994-1996) oli Vene ühiskond suuresti sõjategevuse vastu, siis 1999. a. sügisel pooldas üle ¾ Vene kodanikest jõu kasutamist Tsetseenias. Sõjahüsteeria taustal kogus ootamatult populaarsust peaminister Putin, kelle toetatud valimisblokki ,,Ühtsus" saatis 1999. a. detsembris peetud Riigiduuma valimistel suur edu. See mõjutas president Jeltsinit teatama 31. XII 1999. a. oma võimult
2)Loobuti välisinvesteeringutest 2)Vähenes teravilja saak ja loomade arv 3)Majandust hakati arendama 3)Muutus inimeste suhtumine töösse: viisaastakute kaupa vägivaldselt kolhoosidesse aetud inimesed 4)NSV Liit muutus agraarmaast ei soovinud tööd teha tööstusriigiks 4) oma kodukohast küüditati 5)Suur tarbekaupade puudus, sest Tsetseeniasse, ingusid, karatsaid, Kimmi- peatähelepanu oli pööratud tatarlased, sest nad julgesid rasketööstuse arendamisele kollektiviseerimisele vastu hakata 6)Kasvas linnade ja linnaelanike 5)Kõige viljakamad mustmulla raejooni arv tabas suur näljahäda, mille tulemusena suri 4-10milj inimest. 9. Suure terrori põhjused.
Ta eitas igasuguseid jääke Vene dominatsioonist ja tema valitsus keeldus ühinemast Sõltumatute Riikide Ühendusega. Teda kritiseeriti tihti kui tujukat ja autoritaarset juhti, see omakorda andis põhjust vastasleeril tõusta. Olukord eskaleerus kui venelastest jäänud relvastus jäi vabalt sissi võitlejatele ning paramilitaarsetele organisatsioonidele. 1992 piirasid relvastatud opositsioonijõud Tbilisis Gamsakhurdiat ja tema valitsust. Gamsakhurdial õnnestus põgeneda Tsetseeniasse. Uueks liidriks sai Eduard Shevardnadze. Ta üritas maha suruda sisside liikumisi abhaasias ja saatis sinna nii valitsuse väed kui ka paramilitaarsed organisatsioonid. Abhaasia võitles aga vastu ja sai abi Venemaalt. Lõpptulem oli see et valitsusväed said lüüa ja Abhaasiast visati välja ka kõik grusiinid. Lõuna-Osseetias õnnestus aga Gruusia vägedel rahutused maha suruda kuigi 100 tuhat inimest põgenes Vene kontrolli all olevasse Põhja-Osseetiasse.
annaabi.ee 
