Tsehhovi humoristlikud novellid minetavad kiiresti oma meelelahutusliku laadi. Need on lõbusad ja äärmiselt teravmeelsed, kuid Tsehhovi elu-ja inimestekäsitlus kujuneb juba varakult tõsimeelseks ja sügavalt novaatorlikuks. ,,Ametniku surm" (1883). Novelli motiiv on inimväärsuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus ,,kõrgemate" ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu kui käega pühitud. Tservjakov tundis, et peab ametniku ees vabandama, et too teda matslikuks ei peaks. Ta teeb seda oma äärmiselt pealetungival viisil ning tagajärjeks on tõsiasi, et Brizzalov vihastab ta peale hirmsasti.Brizzalov kujutab kapriisset vanameest, kes on harjunud ametnike peale karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik
!" Automaatselt läks Tservjakov koju, heitis voodile ja suri. Novelli "väike inimene" on eksekuutor Ivan Dmitrits Tservjakov, kelle jaoks on kõige tähtsamad auastmed. Kuna ta ise on ainult eksekuutor ja aevastab peale kindralile, siis on ta surmkindel, et talle pole andestatud. Kõige hirmasam sellisele "väikesele inimesele" on oma "status quo" kaotamine, see, et tema ebaviisakast käitumisest võiks teada saada mõni tema ülemus. Tservjakovil puudub igasugune väärikus, kui ta oma probleemi nii tähtsaks teeb ja sellega kindralit kogu aeg tüütab, andmata endale aru, et vahejuhtum on juba ammu unustatud ning teisel on vaja tööd teha. Tservjakovi-sugune tegelane on tüüpiline Tsehhovi "väike inimene" - oma väikeses maailmas elav ametnik. 5. I Romaan. M.Traadi ,,Tants aurukatla ümber": ülevaade Aniluikede perekonna käekäigust; aurukatla kui sümboli tähendus ; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i
saavutab selle, et Ragin pannakse ise vaimuhaiglasse, kahtlustatuna hullumises. Ragin suri ajurabandusse. Lugejani jõudis Tsehhovi mõte, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. ,,Ametniku surm" (1883). Novelli motiiv on inimväärsuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus ,,kõrgemate" ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu kui käega pühitud. Tservjakov tundis, et peab ametniku ees vabandama, et too teda matslikuks ei peaks. Ta teeb seda oma äärmiselt pealetungival viisil ning tagajärjeks on tõsiasi, et Brizzalov vihastab ta peale hirmsasti.Brizzalov kujutab kapriisset vanameest, kes on harjunud ametnike peale karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik
annaabi.ee 
