Kliiniline pilt Eakatel algab valu ja põletustundega kahjustunud närvi alal 1248 h hiljem lööbimine Lastel ja noortel valu harva Lööve ühepoolne, konkreetset nahapiirkonda innerveeriva närvi alale Vähene kehatemp tõus, regionaalsete LS turse ja valulikkus Nekrootiline ja sekundaarne vorm paranevad armistumisega Sakraal ja perineaalnärvide kahjustuse korral kõhukinnisus, uriinipeetus, pseudoiileus Haaratus torakaalnärvid 53% tservikaalsed harud 20% n ophthalmicus 15% lumbosakraalsed närvid 11% Spetsiifline närvihaaratus N. ophthalmicus lööve ühel pool juustega kaetud peanahal, otsmikul, laugudel ja ninal laugude turse tüsistusteks nekroos, armistumine preaurikulaarsete LS põletik keratiit, uveiit, võrkkesta kahjustus N. maxillaris lööve ühepoolselt kõvasuulael, kurgunibul, mandlitel N. mandibularis lööve keelotsal, põse limaskestal, suupõhjal N. facialis sensoorsed harud
Hüpertüreoos: närvilisus, isu tõus ja kaalulangus, kuumatalumatus, suurenenud higistamine, lihasnõrkus ja väsimus, sagenenud sooletegevus. Obj: Kilpnäärme suurenemine, tahhükardia, kodade virvendus, soe niiske nahk. Silm: eksoftalm, fotofoobia, turse, diploopia jm. Labor: TSH, T3 ja T4. Palpatsioon: kilpnäärme suurus, konsistents, nodulaarsus, fiksatsioon, trahhea positsioon, palpeeritavad tservikaalsed lümfisõlmed Labor: TSH ja kilpnäärme hormoonid (eu-,hüpo-, hüpertüreoidism), autoantikehad (anti-TSHR, anti- TPO, anti-TG) Ultraheliuuring: suurus, ehhogeensus, sõlmed, nende suurus ja struktuur 131J neeldumise test: joodi neeldumise aktiivsus 24 h jooksul, peamiseks näidustuseks türeotoksikoosi diferentsiaaldiagnostika Stsintigraafia Punktsioonitsütoloogia: 1 cm sõlmedel maliigsuse võimaluse hindamiseks (NB! Maliigsed sõlmed
regulatsiooniga (käteosavus). Ekstrapüramidaalsüsteem on seotud väiksemat täpsuse astet nõudvate liigutuste regulatsiooniga, mis on suunatud näiteks keha asendi säilitamisele või muutmisele. Püramidaalsüsteem jaguneb kaheks kulglaks: kortikospinaalkulglaks, mis kontrollib liigutusi allpool pead ja kortikobulbaarkulglaks, mis kontrollib pea ja kaela liigutusi. 24. Spinaalnärvid. 31 paari 8 kaelanärvi (tservikaalsed) 12 rinnanärvi (torakaalsed) 5 nimmenärvi (lumbaalsed) 5 ristluunärvi (sakraalsed) 1 õndranärv eesmine ja tagumine juur spinaalnärv närvipõimik perifeerne närv närvi-lihase ülekanne * Tagumiste külgvagude kohalt väljub seljajust paariline spinaalnärvi dorsaaljuur, eesmiste külgvagude kohalt spinaalnärvi ventraaljuur * Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest,
annaabi.ee 
