tombud Sigimisfüsioloogilised parameetrid-Innatsükli pikkus: lambal 1617 päeva (varieeruvusega 14 19 päeva). Esimene ind sesoonil sageli ilma seksuaalse käitumiseta nn "vaikne ind" Kitsel on innatsükli pikkus 1921 päeva. Inna kestvus: lambal keskmiselt 36 h, varieeruvusega 1872 tundi. Ovulatsioon inna lõpus. Kitsel 2260 tundi. Optimaalne viljastusaeg: lambal: paaritamisel 1820 h peale inna hakkamist; seemendamisel 1218 h inna alguseks tservikaalse ja vaginaalse seemenduse puhul; käestpaarituse korral 8 12 h pärast esimest paaritust vajalik ümberpaaritamine. Kitsel inna lõpus. Tiinus: lammas 144152 päeva kits 144151 päeva. Inna tunnused lambal ja kitsel: utel saba väristamine, tupe pundumine, paigalseisurefleks jäära "kargamisel".Ovulatsioonimäär: ovulatsioonil ovuleerunud munarakkude arv. See on alati kõrgem ca 30% võrra sündinud tallede arvust (embrüonaalne surevus)
· Villa pügamine uttedelt saba ümbruses, jääradel munanditelt ja kõhult villa tombud 3.3.1. Lammaste kunstlik seemendamine Võrreldes veiste ja sigade on lammaste puhul kunstliku seemenduse kasutus tunduvalt väiksem nii Eestis kui kogu maailmas. Enamuses toimun lammaste viljastamine loomulikul teel kasutades uttede paaritamisest sugujääradega. Peamiseks põhjuseks on see, et ei ole osatud leida edukaid tehnoloogiad lammaste kunstlikuks seemendamiseks nn. tavameetodite tservikaalse ja vaginaalse meetodiga. Suurema viljastumise kindlustab uttede emakasisene kunstlik seemendamine, mis aga nõuab tunduvalt suuremaid kulutusi ja hästi väljaõppinud personali kunstliku seemenduse läbiviimiseks. Eestis on nõukogude perioodil kasutatud uttede vaginaalset ja tservikaalset meetodit. Alles 2006. ja 2007.a. on esmakordselt Eestis rakendatud ka emakasisest seemendamist ja seda on tehtud suurimas Eesti lambafarmis- OÜ Nurmus Grupp, mis asub Jõgevamaal.
Kõht on pinges ning puudutustele äärmiselt tundlik. Patsient on kahvatu, hingeldab, pulss on kiire, võivad tekkida pearinglus ja oksendamine. Kuna haiguspilt vastab šokisümptomitega täielikult ägeda kõhu haiguspildile, tuleb seda vastavalt käsitleda ja ravida. Vaginaalset verejooksu ei pruugi tekkida või siis see võib avalduda määrimisena. Verejooks Märk sünnitustegevuse algusest Esimese märgina sünnitustegevuse algusest jälgitakse tservikaalse limakorgi eraldumist, millega kaasneb enamasti valude alguses limane kergelt roosakas verine voolus. Järgmine märk on suurem verejooks avanemisfaasi lõpus, sest see on vigastanud tservikaalseid veresooni. Mõlemal juhul ei ole muretsemiseks põhjust – tegemist on täiesti normaalsete sünnituse ajal ilmnevate nähtustega. Menstruatsiooniga seotud verejooks Mõnikord võib suuremaid veritsusi ette tulla ka väljaspool tavapärast
annaabi.ee 
