elundite kapillaaristikku, kus jäävad peatuma. Munades arenevad miratsiidid, kes väljuvad munast peremehe organismis, puurivad end eesotsas oleva stileti abil veresoonte seinast ja lõpuste epiteelist läbi ning satuvad vette. Vees ringi ujudes otsivad miratsiidid aktiivselt vahepe remehi, kelleks on teod Limnaea, Galba, Radix'i ja Bithynia perekonnast. Teo organismis tungivad miratsiidid maksa, kus muutuvad sporotsüstideks ning tserkaarideks. Tserkaar väljub teost vette ja ründab kalu, tungides läbi kala naha või lõpuste nende veresoontesse, kus kaotab saba ja lõpetab arengu imaginaalse trematoodina (joonis 50). Parasiidid munevad kogu aasta, kuid eriti intensiivselt suvel soojal ajal, millal esineb ka kalade haigestumine. Haigestuvad kõige sagedamini samasuvised kalad. Vanemad kalad on invasioonikandjaiks. Haigus tuuakse majandisse kas invadeeritud kaladega või sissevoolava veega kaasatulevate invadeeritud tigudega
Nende pikkus on 0,51,5 mm. Metatserkaarid lokaliseeruvad kala nahas ja nahaaluses sidekoes 0,60,9 cm läbimõõduga tsüstides, mida ümbritseb musta pig mendi vöönd. Esineb kõige sagedamini karplastel, harvemini teistel kaladel.Parasiidi munad satuvad koos haigru ekskrementidega vette, kus neist väljuvad miratsiidid, kes invadeerivad vaheperemeheks olevaid tigusid ning arenevad sporo tsüstideks, reediateks ja lõpuks tserkaarideks. Viimased väljuvad vette ja invadeerivad kalu, tungides nende nahasse ja nahaalusesse sidekoesse, entsüsteeruvad siis ning muutuvad metatserkaarideks. Haigrud nakatuvad invadeeritud kalu süües (joonis 53). Juba 12 päeva vanustel karpkalamaimudel on täheldatud musti laike. Metatserkaari kihnu ümber ladestub musta pigmenti (hemomelaniin). Algul tekib tume täpike, mis suureneb ja muutub 45 päeva jooksul paarimillimeetrise läbimõõduga musta värviliseks tsüstiks (foto 31)
Cryptocotyle concava vajab oma elutsükli läbimiseks kolme vaheperemeest. Elutsükkel on järgmine. Suguküps isend mariit (marita) on vihmapiisa kujuline ja teda esineb kalade (ja imetajate) seedetraktis. Munad väljutatakse väliskeskkonda ehk merevette, kus nad edasi arenevad. Nendest kooruvad miratsiidid ehk ripslased, kes on vôimelised limuseid nakatama. Tavaliseks vaheperemeheks on tigu, Läänemeres sugukond ranniklaste (Littorinidae) esindajad, kelles miratsiidid arenevad edasi sabaga tserkaarideks ehk händlasteks. Tserkaarid lahkuvad limustest ja ujuvad kohtama lisaperemeest, kelleks on kala. Kalas tungib ta kudedesse (uimedesse ja lôpustesse) ning ümmistub (lisa 8). Kui nakatunud kala langeb saagiks kalatoidulisele linnule, siis areneb linnu seedetraktis metatserkaarist täiskasvanud Cryptocotyle concava. 30 3.2.3. Klass Acanthocephala Selle klassi esindajad kuuluvad eranditult kôik parasiitide hulka. Umbes 1200 liigi
annaabi.ee 
