Haigus esineb vastsetel ja maimudel esimesel elukuul. Arvatakse, et haigus puhang tekib, kui vees on väga palju tserkaare (3040 isendit ühes milliliitris vees). Tserkarioosse diplostomoosi puhul on maimud rahutud, nende nahk tumeneb, esinevad koordinatsioonihäired. Keha heledamal, kõhu poolel on näha arvukalt täppverevalumeid. Arvatakse, et maimud hukkuvad kudede, veresoonte ja närvide vigastuste tõttu, mida tekitavad arvukad tserkaarid organismis migreerides. Noor kalade hukkumine võib olla massiline. Haigus esineb lõhelaste noorkalakasvandustes, kus kalade paigutustihedus basseinides ja rennides on suur.Parasitaarset katarakti diagnoositakse kliinilise pildi ja metatserkaaride leiu alusel silmades kalade patoanatoomilisel uurimisel. Tserkarioosse diplostomoosi diagnoosi miseks tuleb kalavastseid uurida mikroskoopiliselt. Diplostomoos ei ole tänapäevaste vahenditega ravitav
parasiidi munad veekogusse. Munadest kooruvad ripsmete abil liikuvad miratsiidid, kes vahepere meheks olevate tigude 12 (Limnaea, Radix, Galba) organismis teevad läbi sporotsüsti ja reedia staadiumi ning väljuvad sealt vette vilkalt ringiujuvate tserkaaridena. Tserkaarid invadeerivad aktiivselt kalu, tungides nende vereteedesse kas lõpuselehekeste ja naha kaudu või allaneelatuna soole seina kaudu. Vees kestab tserkaaride elu kuni kaks päeva. Kala organismi tunginud tserkaarid kannab vereringe silma, kus nad umbes 45 päevaga arenevad katarakti põhjustavateks metatserkaarideks (joonis 52). Katseliselt on kindlaks tehtud, et tserkaar peab pärast kalasse tungimist 24 tunni jooksul jõudma silma. Vastasel korral ta hukkub.
Suuiminapa külgedel asetseb kaks väiksemat napakest koos pisikeste kôrvakujuliste jätketega. Parasiidi arenemine toimub järgmiselt. Imiussi munad satuvad kajakaliste väljaheidetega vette. Siin väljub munast ripslane ehk miratsiid, kes ujub vees ja ning tungib seejärel suurde mudateosse (Lymnea stagnalis). Vaheperemehe organismis moondub ripslane kotlaseks ehk sporotsüstiks, milles moodustuvad soollased ehk reediad ning viimase sees hargnevad sabaga händlased ehk tserkaarid. Tserkaarid lahkuvad mudateo seest ning otsivad üles kalu. Kala organismi vôib tserkaar sattuda kahel viisil: kas koos veega seedekulglasse vôis siis läbi lôpusete ja naha. Igal juhul satub tserkaar verre. Verevool kannab ta silmadesse, kus ta tungib silmaläätsesse, moondudes seal järelhändlaseks ehk metatserkaariks. Erinevalt teistest imiussidest, Diplostomum´i metatserkaar ei ümmistu, vaid jääb kogu elu vältel liikuvaks. (lisa 7)
annaabi.ee 
