kinnistunud arusaam teadmata ning kujutasid viikingeid sarvede ja tiibadega. Töö autori arvates võis puududa kirjanikkel ja/või kunstnikel soov või tahtmine ajalugu uurida ja süveneda, et ei tekiks sellist valearusaama , kui ajaloost on saanud legend ning legendist müüt. Töö autori arvates on väärarusaama põhjus eri kontinentidel kasutusel olnud erinev sõjavarustus , kuhu kuulusid ka kiivrid ning sealhulgas ka kiivrid tseremoniaalseteks puhkudeks . Samas võis olla ka kirjalikest või suulistest allikatest puudus. Ka arheoloogia vanemteadur Marika Mägi on kirjutanud, et romantilistel piltidel kujutatud viikingid kui muistsed Põhjala kangelased on kujutatud valesti. Üldlevinud on pilt sarvilistest meestest. Tegelikult viikingid sarvedega kiivreid ei kandnud (Käsmu Meremuuseum). Sarved, tiivad ja kiivrid ei ole ainuke ettekujutus viikingites. On tõene, et viikingid võtsid
4) hõimuliit midagi sugukonna taolist, 2001000 inimest, kannavad pealike ... , hiljem jagunevad tagasi 5) suured liidud hõimuliidud ühinevad omavahel suuremaks sõjaliseks tegevuseks, hiljem jagunevad tagasi Suur Mees: (Karl Heideni andmed) 1) tapnud palju vaenlasi (organiseerib sõjakäike, ise ei pea tapma) 2) on nõid (peab omandama mulje/arvamuse, et on nõid) 3) omab palju naisi 4) omab palju sigu (pealiku ülesanne anda oma sigu teistele, kes ta hõimus on, tseremoniaalseteks pidustusteks) Sotsiaalne hierarhia danide ühiskonnas: 1) gebud üldine põlualune, kõige madalamal 2) tavalised mehed kõige suurem grupp; suudavad organiseerida ühiseid töid (1-2-päevased) 3) pealiku moodi suudavad läbi viia matmistseremooniaid, hoida pühasid esemeid, koostada vaatetornirühm või juhtida sõjasalka 4) 2 tähtsamat Suurt Meest võivad juhtida sõjapidamist kohalikus ulatuses ja juhivad tseremooniaid
Sotsiaalne struktuur nõuab tegelikku vaatlust, strukturaalne vorm nõuab üldistusi, sarnasuse märkamist, loogilist arutlust ühiskonna kohta. - Andamanide juures tahtis ta algul rekonstrueerida Euroopa kolonialismi eelset sotsiaalset struktuuri siis aga mõistis, et kommete tähendust ja eesmärki peaks analüüsima selle kaasaegses kontekstis. - Jaotas kombed tehnikateks, käitumisreegliteks ja tseremoniaalseteks kommeteks, keskendus viimastele. - Tseremoniaalsed kombed on kollektiivsed tegevused, mida sooritatakse elumuutuste puhul - kaasnevad kollektiivsed tunded. Interpretatsioon peaks olema seotud kombe tähenduse ja eesmärgi seletamisega. Tseremooniad võimaldavad inimese käitumist reguleerida nii, et see sobituks ühiskonna vajadustele. Rituaal loob solidaarsust, hoiab tundeid, mis võimaldavad inimestel funktsioneerida struktuuri koostööaltite osadena.