TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKAARUANNE I kursuse praktika Juhendaja: S. Jõesar Koosjata: K. Soomuste 102 RSg TALLINN 2014 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Praktikaettevõtte iseloomustus.................................................................................................3 3.Praktika sisu.............................................................................................................................4 4.Eneseanalüüs ja -hinnang...........................................................
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Rätsep Kristi Sepp Peakated Juhendaja: Ene Jaakson Pärnu 2013 Sisukord Sissejuhatus 2 Paeltega müts 3 Tanu 4 Kroon 5 Peapael/avatud kroon 6 Juuksekate 7 Kübar 8 Kiiver 9 Kapuuts 10 Mask 11 Ortodontiline peakate 12 Turban 13 Loor ja ümber pea mässitud kate 14 Parukas 15 Peakatede eesmärgid 16-17 *Kaitse *Relig...
...............................1 KUI PALJU SÕNU TUNNEB JA KASUTAB TAVALINE KÕNELEJA?...............................2 KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES?..............................................................3 EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME.................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? Huno Rätsep on oma raamatus ,,Sõnaloo raamat" (2002) möönnud, et inimkeeled on üles ehitatud ökonoomselt. Saame meid ümbritsevad maailma kirjeldada piiratud hulga sõnade abil. Siit võiks järeldada, et igal keelel on oma kindel arv sõnu, kuid päris nii see tegelikult ei ole. Sellele, et kui palju on eesti keeles sõnu, ei oska vastata isegi keeleteadlased. Järgnevalt võtan kokku Rätsepa ,,Sõnaloo raamatu" kaks peatükki: ,,Kui palju on eesti keeles sõnu?" ja
v�limistesse ja sisemistesse taskutesse.Csele oli ka tubli ja vapper kambamees.Kui nad delegatsiooniga saarele l�ksid lippu tagasi viima,siis Feri Ants k�sis,kas Gereb viis neile lipu tagasi.Csele v�ttis valveseisangu.J�ttis pealiku sinnapaika.Ta ei olnud poiss,kes kedagi vaenlasele �ra annaks,ka �raandjat mitte.Ta oli teine Pal-t�nava poistest,kes Feri Antsile nina ppeale andis. Kolmandaks k�rvaltegelaseks valisin ma h�rra Csetneky kes oli pealinna ametnik ja laskis r�tsep Nemecseki juures riideid �mmelda.R�tsepa poeg oli suremas,aga sellel h�rral ei olnud �ldse mingit kaastunnet.Temale oli t�htis tema pruun �likond,millega tal oli plaanis karnevali rongk�igus toredasti uhkeldada.Veel uksel tuletas ta r�tsepale meelde,et see t�� kohe k�sile v�taks,mul on �likonda tarvis ja v�ga ruttu tarvis.Hakka aga kohe pihta. SISU KOKKUV�TE Raamatu tegevus toimus Ungaris,Budapesti ��relinnas.Raamatus kirjeldatakse kahe
hetkel kutsuda politsei, kes õnnetuse asjaolud täpselt fikseerib, mis võivad võimaliku kohtu poole pöördumise korral (kui kohtuvälist lahendust ei leita) kaasa aidata lahendi leidmisel. 2. Jüri, S. kui suuremat kasvu mees ei leidnud ka pika otsimise peale endale sobivat ülikonda. Siis otsustas ta tellida ülikonna rätsepatöökojast. Ettenähtud tähtajaks oli ülikond valmis, kuid osutus väikeseks ja ei vastanud mõõtudele, mida sai võetud .Ateljee rätsep hakkas veenma, et ülikond sai tehtud täpselt mõõtude järgi, kuid klient on vahepeal kaalus juurde võtnud ning soovitati kaalus alla võtta. Klient sellega nõus ei olnud ja nõudis mõõtudele mittevastava ülikonna eest makstu hüvitamist. 2.1. Kuidas lahendada vaidlus? Kindlasti sai täpsed mõõdud paberile märgitud hetkel, mil klient seal viibis. Parim oleks, kui rätsepal oleks kohe paber kohe ette näidata kliendile, kes selle ka kuidagi fikseerib (näiteks foto)
annaabi.ee 
