Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. ROOMA VALITSEMINE VABARIIGI AJAL · Valitsemiskorraldus: · Kõrgeim võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekule ehk komiitsidele. · Rahvakoosolekuid oli 3 liiki ja nad olid korraldatud erineva põhimõtte alusel: 1. Kuriaatsed komiitsid lähtusid päritolust - arutasid ja hääletasid impeeriumisse puutuvaid küsimusi 2. Tsenturiaatsed varanduslikust seisundist valisid magistraate, otsustati sõja ja rahu üle, võtsid vastu seaduseid. 3. Tribuutsed komiitsid seisusest - valisid alamaid magistraate: kvestoreid, ediile, rahvatribuune seisusest Rahvakoosolekul valiti ametnikke ehk magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning võeti vastu seadusi. · SENAT liikmeid algul 300, hiljem 600. Senati koosoleku kutsus kokku konsul
Müsteerionikultuste levik. Aleksandria kultuurikeskusena (Museion). Aleksandria luule (Kallisthenes, Apollonios Rhodoselt, Theokritos). Uus-Attika komöödia. Hellenistlik filosoofia: stoitsism (Zenon) ja Epikurose õpetus. Teadus (Eukleided; Eratosthenes; Archimedes). Ajalookirjutus (Polybios). 18) Rooma vabariigi hiilgeajal: hegemoonia Vahemerel 1. Riigikord ja ühiskond: senat; magistraadid (konsulid, preetorid, tsensorid, tribuunid, diktaator); rahvakoosolekud (tsenturiaatsed ja tribuutsed komiitsid); nobiliteet ja ratsanikuseisus. 2. Võimukorraldus Itaalias: roomlaste suhted allutatud linnade ja rahvastega; teedeehitus; Itaalia romaniseerumine. 3. Võit Kartaago üle Puunia sõdades: I Puunia sõda ja selle tulemused; II Puunia sõda: Hamilcar Barca ja Hannibal Hispaanias; Hannibali sissetung Itaaliasse; Cannae lahing; sõda Sitsiilias, Scipio sissetung Aafrikasse ja Zama lahing; sõja lõpp ja tulemused. III Puunia sõda = Kartaago hävitamine. 4
Aastaks 287 eKr patriitside ja plebeide õigused võrdsustusid. Nobiliteet – jõukad roomlased Plebeid – jäi samaks Patroon ja klient – vastastikune sõltuvussuhe – klienteelsuhe. Patroon - andis kaitset, kaitses klienti kohtus. Klient – andis ennast alluvusse, sai patroonilt maad. Rooma vabariigi korraldus: Rahvakoosolekud ehk komiitsid. Roomas oli tegemist mitme erineva rahvakoosolekuga. 1)Kuriaatsed komiitsid – oli oluline sinu päritolu. 2)Tsenturiaatsed komiitsid – oli oluline varandus. 3)Tribuutsed komiitsid – asukoha järgi. 4)Plebeilised komiitsid – sinna ei võetud patriitse. Teine oluline institutsioon oli senat ehk vanemate nõukogu. Algselt oli senatis 300 liiget, hiljem tõusis 600-ni. Senati liikmed pärinesid ametnike seast. Liikmeskonda täiendati iga 5 aasta tagant. Senat juhtis tegelikult riiki. Kolmas institutsioon oli ametnikud ehk magistraadid. Neid valiti alati paarisarv ning neid oli alati üheks aastaks.
Kõige varasem rahvakoosolek kandis nime kuriaatsed komiitsid( rahvakoosolek päritolu järgi). *Suguvõsa(300) - 10 suguvõsa muudustasid kokku kuuria, kuriaatsed komiitsid käisidki koos suguvõsade kaupa. *10 kuuriat moodustasid ühe hõimu ehk triibuse(3) *3 triibust olid kogu Rooma rahvast eesnimi Gaius suguvõsa nimi Julius eesnimi Caesar · naistele pandi lihtsalt suguvõsa nimele a lõppu: nt Julius Julia tsenturiaatsed komiitsid varanduse järgi tribuutsed komiitsid käisid koos elukoha järgi Igaüks nendest rahvakoosolekutest tegelesid erinevate asjadega: · tribuutsed komiitsid valisid madalama astme ametnikke · tsenturiaatsed komiitsid valisid kõrgema astme ametnikke · kuriaatsed komiitsid tegelesid sõjaväe küsimustega *rahvakoosolekud käisid koos suhteliselt harva, polnud väga efektiivne. Rahvakoosolek pigem etendas
perekondadest. 10 suguvõsa moodustasid kokku kuuria (30 kuuriat). Nende järgi käisidki koos kuriaatsed komiitsid. 10 kuuriat moodustasid triibuse, ehk hõimu (3 triibust). * Roomlastel olid eesnimed, aga nende valik oli piiratud, sest neid oli kas 19 või 20. -) Pärast eesnime oli suguvõsanimi. -) Lisandus veel lisanimi. * Naised said nimeks suguvõsa nime, kus lõpus oli a täht ning pandi veel lisa nimi (mõnikord lihtsalt nummerdati) * Tsenturiaatsed komiitisid varanduse järgi. (kõrgeme astme ametnike valimine) * Tribuutsed komiitsid elukoha järgi. (alama astme ametnike valimine) * Rahvakoosolekud käisid koos suhteliselt harva. * Suuremat rolli etendas Rooma riigis senat, kus algselt oli 300 liiget. * Senati liikmeks said endised magistrandid ja seda eluks ajaks. * Iga viie aasa järel täiendati senati liikmeskonda. * Senat kontrollis ametnike tegevust, juhtis välispoliitikat, rahandust, majandust, valvas usukultuse üle
annaabi.ee 
