Ribosoomides 12. Mis ülesanded on Golgi kompleksil? Selles toimub lõplik valkude töötlemine 13. Millised organellid lagundavad raku jaoks mitte vajalikke ühendeid? Lüsosoomid 14. Kus sünteesitakse energiarikast adenosiintrifosfaati? Mitokondrites 15. Kas funktsionaalselt aktiivsetes rakkudes on mitokondreid proportsionaalselt vähe või palju? Mida rohkem energiat organism vajab, seda rohkem on mitokondreid. 16. Mis ülesanne on tsentrosoomil? Osaleb rakkude paljunemisel. 17. Milline raku sisaldis teeb tuuma väga oluliseks? Kromosoomi 18. Kuhu on talletunud organismi geneetiline informatsioon? Kromosoomidesse 19. Mida reguleerib raku tuum? reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
24. Kus säilitatakse rakus Lüsosoomides varuaineid? 25. Millised organellid lagundavad Lüsosoomid raku jaoks mittevajalikke ühendeid? 26. Kus sünteesitakse energiarikast Mitokondrites adenosiintrifosfaati (ATP)? 27. Kas funktsionaalselt aktiivsetes rakkudes on mitokondreid Palju proportsionaalselt vähe või palju? 28. Mis ülesanne on tsentrosoomil? Osaleb rakkude paljunemisel Page 1 of 5 29. Milline raku sisaldis teeb tuuma Kromosoomid - geneetililine info väga oluliseks? 30. Kuhu on talletunud organismi Kromosoomidesse geneetiline informatsioon? 31. Mida reguleerib raku tuum? Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse 32. Mis ülesanne on epiteelkoel
4. Vöötlihasrakkude põhiomaduseks on erutuvus ja selle tagajärjel oma pikkuse muutmine. Erutuse põhjustab närviraku jätketest lähtuv elektriline impulss, rakkude kokkutõmbumine saab aga võimalikuks lihasrakkude tsütoskeleti talitluse tõttu. 5. Tsetrioolid koosnevad mikrotuubulitest. 6. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, mis koosnevad miksrotuubulitest. Tsentrosoomil on oluline osa raku jagunemisel. lk68 1. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide- plastiidide- esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel eukarüootsetel organismidel puuduvad. 2. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere ja muid orgaanilisi ühendeid. 3. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine
° Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. ° Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. ° Muutused valkude struktuuris põhjustavadki raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. 4 > Raku kuju muutumiseks peavad tsütoskeleti valgud kas lühenema või pikenema. Raku jagunemisel on oluline osa TSENTROSOOMIL koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult üks tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses. Raku jagunemisel lähtuvad neist valgulised fibrillid kääviniidid. Need osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Bakterite ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub. Tsentriooliga sarnanevad algloomade viburid Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.
tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganellidega. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Vastavalt tsütoskeletti moodustuvate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Selleks, et rakk muudaks oma kuju, peavad tsütoskeleti valgud kas lühenema või pikenema (selle tomumiseks on vaja täiendavat energiat). MILLISED ORGANELLID SEOSTUVAD VEEL TSÜTOSKELETIGA? Raku jagunemisel on oluline osa tsentrosoomil. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. (Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses; bakterite ja kõrgemate teimede rakkudes tsentrosoom puudub). Raku jabunemisel lähtuvad neist valgulised fibrillid kääviniidid, mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma
Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikude – rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Sellest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvikude ühendab organismi ühtseks tervikuks. 20. Kudede uuenemine: rakkude jagunemine, suremine, tüvirakud, diferentseerumine. Rakkude jagunemine : oluline osa on tsentrosoomil. See koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Igas loomarakus vaid üks mikrotuubul, mis oaikneb rakutuuma lähedal. Raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid, mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Hulkraksetes organismides on spetsialiseerunud ehk TERMINAALSELT (lõplikult)
Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikude rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Sellest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvikude ühendab organismi ühtseks tervikuks. 20. Kudede uuenemine: rakkude jagunemine, suremine, tüvirakud, diferentseerumine. Rakkude jagunemine : oluline osa on tsentrosoomil. See koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Igas loomarakus vaid üks mikrotuubul, mis oaikneb rakutuuma lähedal. Raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid, mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Hulkraksetes organismides on spetsialiseerunud ehk TERMINAALSELT (lõplikult)
annaabi.ee 
