Keskmisele kelgule kinnitatakse supordi pööratav osa koos ülemise kelguga. Ülemise kelgu pööramisel vajaliku nurga alla on võimalik käsitsi treida koonilisi pindu Supordi ülemisel kelgul asetseb terahoidik. Terahoidikusse saab kinnitada kuni 4 treitera, mida saab kordamööda kiiresti tööle rakendada. Tagumine tsentripukk toetab pikkade detailide treimisel nende teist otsa tsentri abil. Tsentripukki kasutatakse ka puurimisel, keermelõikuri või mõne tarviku kinnitamiseks. Tsentripuki kere asetseb plaadil, mida on võimalik nihutada piki sängi juhtpindu ja kinnitada soovitud kohas. Tsentripuki keres (joon. 3) asetseb hülss ehk pinool, mida saab nihutada käsiratast pöörates. Hülsi eesmises otsas on koonusava, kuhu saab kinnitada tsentri, puuri või muu tarviku. Joon. 3 Lõiketöötluse olemus seisneb toorikute pindmise kihi eemaldamises, et saada vajaliku kujuga, nõutavates mõõtmetes ja küllaldase kvaliteediga pindu.
komponent toorikut laualt lahti tõmata, pärifreesimisel surutakse see aga vastu lauda. Muidu kasutatakse vastufreesimist, millel on ka suurem püsivusaeg. Kui toorikut on aga raske kinnitada, siis kasutatakse pärifreesimist. 10. Kuidas töödeldakse koonilisi pindu treimisega? Koonilisi pindu treitakse neljal viisil: · Lühikeste koonuste treimine laia treilõikuriga ristettenihkel · Supordi ülemise lõikurikelgu pööramisega · Tsentrite nihutusega, kus vajalik tsentripuki nihutuse suurus h= l × sin · Treimine kopeerjoonlauaga (või hüdrokopeerseadmega), kus pikiettenihe saadakse pingi veovõllilt, ristettenihe aga vastavalt koonuse tipu poolnurgale kopeerjoonlaualt, mis on asetatud paralleelselt koonuse moodustajaga pingi sängile
tsentriavad, mille kaudu toorik toetub Lehekülg 1/3 11.01.2013 15:15 Test nr 2 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=536340 tsentritele. Esitsenter kinnitatakse spindlisse, tagatsenter aga tagumise tsentripuki pinooli.Esitsenter pöörleb koos toorikuga, tagatsenter on liikumatu. Seetõttu tekib tooriku ja tagatsentri vahel hõõrdumine.Selle vähendamiseks pannakse tooriku tagumise tsentriava põhja plastset määret (tehniline vaseliin ), mis kuumenedes vedeldub ja määrib
sõltumatult reguleerida. ·6. Lünett Pikkade detailide toestamiseks. Kasutatakse liikumatut lünetti ja liikuvat lünetti ·7. Terahoidja ·8. Ülemine pikikelk ·9. Tagapukk ·Tagapukk liigub mööda juhikuid. Toetab pikki toorikuid ja kasutatakse ka puuride, avardite, hõõritsate ja revolverpea kinnitamiseks. Tagapukk on varustatud kas liikuva või liikumatu tsentriga. ·Pukk kinnitatakse kergemaks tööks hoovaga ja raskemaks tööks mutriga. Tsentripuki saab ühenda pinkidel 1k62 suprodipõllega ja liigutada mehaanilise ettenihkega. ·10. Supordi põll on mehhanismide süsteem, mis muudab käigukruvi ja käiguvõlli pöörelemise supordi joonliikumiseks. 2. Treipingi põhikarakteristika eelisnäitajad tsentrite vahe treitava detaili läbimõõt( sängi-,supordi-, sillakohal, silla pikkus) spindli ava spindli pöörded ettenihked mass ja gabariitmõõtmed lisaseadmed tehniline tugi 3.Treipingil kasutatavad detaili kinnitusrakised 1.Padrun
ohutust. Treimistöödel välditakse vibrat siooni järgmiselt : 1) pink kinnitatakse vundamendile amortiseerivate patjade - vibrotugede - abil; 2) kolmepakilised padrunid koos plaanseibiga tasakaalustatakse. Kaasa- veoplaanseibile kinnitatakse vastukaal, mis vastab kaasaveduki saba kaalule. Ka mittesümmeetriliste toorikute töötlemisel tuleb paigaldada va- stukaal (vt.joon. ); Joon. Tooriku paigaldamine nurgikule: 1 plaanseib, 2 vastukaal, 3 klamber, 4 nurgik 3) tsentripuki pinooli väljaulatus peab võllide töötlemisel olema väike, tsentripukk ise hoolikalt kinnitatud ja pinool lukustatud; 4) treitera väljaulatus l ≤ 1,5H. Kui tekib vajadus väljaulatust suuren- dada, siis vähendatakse tera koormust; 5) pikiettenihketa otstreimisel ja mahalõikamisel surutakse supordi pikikelk kinni. Ristettenihketa töötamisel piiriku järgi kiilutakse kinni supordi ristkelk; 6) treitera tagapinnale plangitakse vibratsiooni summutav faas (vt.joon.
teravik valmis sai. Kuna koonuse treimisel on vaja eemaldada üsna palju laaste siis oli see üsna tüütu ja aeganõudev tegevus. Järgnevalt õppisime kuidas detailile saada keermestatud ava. Ava pidi olema keermega M10 seega oli meil vaja keermepuuri M10 ning puuri mille läbimõõt oleks väiksem kui 10. meister soovitas puuri läbimõõduga 8,5mm. Kinnitasime tooriku treipinki, tsentreerisime selle tera suhtes ning kinnitasime puuri tsenripukki. Ava puurimiseks liigutasime tsentripuki toorikule lähemale ,käivitasime treipingi ning andsime puurile ettenihke. Ava sügavuse saime teaa tsentripukil asuvalt skaalalt ,mis näitas kui sügavale puur tooriku sisse tungis. Kui ava valmis siis puhastasime ava sisemuse metallipurust ning kinnitasime detaili uuesti treipinki ning 3 erineva keermepuuriga keermestasime ava. Edasine töö seisnes freesimises, toorik oli silindriline ~10mm läbimõõduga. Sellest oli tarvis valmistada polt. Esmalt tutvusime freespingiga
koorimiseks, mis eraldub tooriku põhilise töötlusvaru, ja poolpuhastöötlemiseks ehk silumiseks ja puhastöötlemiseks ning peentöötlemiseks, mis annab tootele lõpliku kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Koonuspinna treimine toimub neljal viisil: 1) lühikeste koonuste treimine laia treilõikuriga ristettenihkel 2) supordi ülemise lõikurikelgu pööramisega 3) tsentrite nihkumisega, kus vajalik tsentripuki nihkutuse suurus h=l*sin alfa 4) treimine kopeerjoonlauaga. Keermestamine: Universaaltreipingil lõigatajse nii sise- kui ka väliskeemeid. Lõikeriistaks on keerme treilõikus, mille profiil vastab lõigatava keerme profiilile. Treipingid: otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks.
A’, B’, C’. Vastavalt koordinaatide süsteemile tähistatakse ka vastavad tasandid ruumis (süsteemidele, kus juhtimine toimub üheaegselt vaid kahes koordinaadis) APJ treipingil kasutatakse kaheteljelist koordinaatsüsteemi. X-telg on supordi ülemise kelgu ristettenihke sihiga paralleelne. Liikumissuund märgitakse järgmiselt: treiali poole pluss, tooriku poole miinus. Z-telg on paralleelne spindli teljega ja ühtib supordikelgu pikkiettenihke sihiga. Kui supordikelk liigub tsentripuki poole, siis loeteakse liikumissuund positiivseks, spindlikasti poole aga negatiivseks. Koordinaatide alguspunkt võetakse tavaliselt telje ja tooriku vasaku (spindlikasti poolse otsa) lõikepunkt. APJ freespingil kasutatakse kolmeteljelist koordinaatsüsteemi. X-telg on supordikelgu ristiettenihk 14. Kontrollerites kasutatavad programmeerimiskeeled VAL (Adept V+) AML C, C++ ZERO++ (objektorienteeritud) RAPID (ABB robotid) EusLisp (teadus- ja arenduspõhine) Karel (Fanuc robotid)
annaabi.ee 
