Liistude tööpindadeks on külgtahud selletõttu on detailid korralikult tsentreeritud. Segment liistude kasutatakse väikse pöördemomentide ülekandmiseks, detailide detailliikumise vältimiseks kasutatakse lisakinnitust. Pikikiilud on rummu soone kaldele vastava kaldpinnaga. Pikikiil lüüakse vasaraga võlli ja selle ühendava detaili vahele, nii saadakse eelpingestatud liide, mis väldib detailide telgliikumist. Kiilu sisse löömisega rikutakse detaili tsentreeritust võllil, mis tekitab viskumist, seepärast sobib pikikiilu kasutada ainult aeglase käigulistes ülekannetes. Hammas liide (nuutliide) Saadakse võllil asuvate hammaste ja detaili rummus olevate vastavate süviste ühendamisel. Hammasliiteid võib vaadelda palju liistuliste liidetena, mille liistud on kujundatud koos võlliga. Tööpindadeks on hammaste külgpinnad. Liikuvate hammasliidete puhul saab detail võllil vabalt liikuda. Hammasliidete eeliseks,
Eelpingestusjõu kontrollimiseks tuleb mõõta poldi pikenemist. Mugavaim on kasutada eriseibe. Eelpingutusjõu kontrolli vahendid: 12. Keermesliidete iselahtituleku vältimine Vibratsioonide korral ei piisa keerme isepidurdavusest, et vältida liite lahtitulekut. Sel puhul kasutatakse keermete lukustamist. 13. Elastsete vaherõngastega liide Telgsuunas kokkusurutavate hõõrderõngastega liited ei nõrgesta võlli, omavad head tsentreeritust ja tihedust. Levinuim on terasest rõngaspaar võllidele Ø 9 - 48 mm, nende arv liites 1-4.Suurema arvu korral pingutist kaugemal asuvad paarid ei töötaks enam kaasa. Elementide poolt arendatav hõõrdemoment ja rõngaste telgsuunas kokkusurumiseks vajatav jõud leitakse tabelmeetodil. Hõõrderõngastega liide:
suunas. Retseptsioonikriitikas on näha, et proosale hakatakse rohkem tähelepanu pöörama. + 1929-1940 ("Õnnevarjutusest" okupatsioonini) M. Underi ballaadikogu, lüroeepiline värsikogu, mis annab märki senisest suuremast narratiivsest algest. Võib kuidagi ettevaatlikult arvata, et 30ndad on narratiivsemad kui 1920ndad aastad. Tartu-Tallinna opositsioon kujuneb välja 1930ndate jooksul, pol võim eeldab tsentreeritust. Tartult hakatakse kultuurilist võimu ära võtma. Vaieldakse selle üle, kus peaks olema EKL peakorter, sama Loominguga, mis viiakse Tallinna. + 1940-44 (okupatsioonist okupatsioonini) ajajärk jääb eraldi oma segasuse tõttu, võimud vahetuvad ja uus struktuur ei suuda ennast kehtestada. Teine võimalus periodiseerida kirjandust: 1) 1905-1921 (Noor-Eestist Tarapitani) 2) 1922-1944 ("Kõrboja peremehest" teise Nõukogude okupatsioonini)
annaabi.ee 
