See muutus haarab kõiki sõnu ja põhjustabki Mulgi keele nn heleduse. Muutuse äärealadel Tarvastus ja piiratult ka Paistus ilmneb mõnes vormirühmas ka vastupidist järgsilpide muutust e > a, nt obeza "hobuse(d)", sädema "sädeme(d)". · A, ä > e, algpõhjuseks on madalate vokaalide a ja ä redutseerimine (vähendamine, kahandamine) keskvokaalideks , mis hiljem on sageli asendatud e-ga. See rõhutute silpide muutus on iseloomulik keeltele, kus on tugev tsentraliseeriv (keskkohta koonduv) sõnarõhk koos rõhutute silpide vaeghääldusega, nagu ongi Mulgis. Kõigepealt nõrgalt hääldatud silpides vokaalid lühenevad ja redutseeruvad. Lõpuks võivad aga hoopis kaduda. See viib meid Mulgi häälduse järgmise erijoone juurde. · Mulgi murre on ilmselt kõige kulunum eesti murrete hulgas. Mulgimurrakutes ilmneb eriti palju hilist vokaalide kadu rõhututes silpides, nii on perenaine perenain, parandatakse parants
kaitseseisukorra, EVKL-i organisatsioonid, mida oli üle 400, kus omakorda oli üle 600 liikme, suleti, nende juhtivad tegelased umbes 500 inimest arreteeriti. Vabadussõjalased kõrvaldati omavalitsustest ja riigiasutustest ning sõjaväes, politseis ja Kaitseliidus viidi läbi puhastus. Likvideerinud demokraatia ja surunud maha poliitilised vastased, hakkas valitsus tegusalt ellu viima ulatuslikku reformide programmi, mille üldsuund oli konservatiivne ja tsentraliseeriv. Riigipööre aga ei lahendanud nn. konstitutsioonikriisi. Formaalselt kehtiv 1933. A. põhiseadus polnud kooskõlas riigis kujunenud poliitiliste realiteetidega. VI Riigikogu jäi presidendi ja valitsuse varju ning kiitis heaks peaaegu kõik valitsuse eelnõud. 1938 aastal võeti vastu amnestiaseadus, mille alusel vabanesid vanglast 104 kommunisti ja 73 vabadussõjalast. Samal ajal hukati NSV Liidus Eesti juhtkommunistid. Demokraatia
(individuaalses, karakteersus, tüüpilisus, motiivilisus, lokaliseeritus, arhetüübilisus) – mis detailid autorit köidavad, mis on autorile iseloomulik, millele armastab keskenduda, milliseid arhetüüpe kasutab jne Kirjandusteksti dominant „Dominanti võib määratleda kunstiteose fokuseeriva komponendina: ta alistab, määratleb ja transformeerib ülejäänud komponente. Dominant tagab struktuuri integreerituse. (Roman Jakobson) Dominant (teksti selgroog) on justkui tsentraliseeriv telg, mille suhtes enamus tekstielemente omandavad tähenduse ning mille ümber nii autor kui ka lugeja saavad konstrueerida mõttelis-kunstilise terviku. „Tekst siseneb kirjandusse ja omandab kirjandusliku funktsiooni selle dominandi kaudu“ (Juri Tõnjanov) Maailma kujutamine tekstis Fiktsionaalne maailm on ruumiline. Erinevalt ekstratekstuaalse maailma ruumiparameetritest (nagu vahemaa ja pindala, maht ja määr, koordinaadid ja deiksis) on kirjanduslik ruum palju keerulisem kontiinum
Kestuse suurenemine - 3. Rõhuliste silpide ja sõnade häälikud on üldiselt oma kestuselt pikemad kui rõhutute silpide ja sõnade häälikud neis keeltes, kus kestus ei erista tähendusi (nt vene keel) Kvaliteedi muutumine - 4. Rõhuliste silpide ja sõnade häälikud on üldiselt oma kvaliteedilt selgemini hääldatud kui rõhutute omad. Nt hääldatakse klusiilide aspiratsioon tugevamini jne. Eesti keel on tsentraliseeriv keel, s.t pearõhuline silp on oluline häälikute kvaliteedi häälikute kvantiteedi tonaalsuse suhtes Paljude segmentaalfoneemide (s.t vokaalide ja diftongide) esinemine pearõhulises silbis. Astmevaheldus laadi- ja vältevaheldus (3 fonoloogilist väldet) on välja kujunenud tüve rõhulistes esisilpides, s.t pearõhulisel (või sellega struktuurselt võrdses seotud kaasrõhuga silbis); vältega kaasneb ka erinev meloodia. Sufiksiline astmevaheldus on sõltuv rõhust, s
Al. 1989 Türgi korduvad 1878 september 1888 tagastamisnõuded väljakaevamised. Saksamaale. Lepingud leidude kuuluvuse 21. sajandi mudel materiaalse kohta: antiigipärandi kaitsmisel? 1) Enne kaevetöid: kolmandik 18. saj. II pool20. saj. keskpaik leidudest leidjale, kolmandik Euroopa suurriikide juhitud maaomanikule, kolmandik riigile => tsentraliseeriv musealiseerimise 1/3 Saksamaale, 2/3 Türgile. mudel (s.t koondamine Euroopa 2) Tööde algul: kaevajatele 2/3 ja 1/3 suurlinnade era ja avalikesse Türgile, kes tagastas selle 20 000 muuseumidesse), kuldmarga eest väljakaevajatele · Al. 20. saj. keskpaigast 3) 1884 Hamdi Bey seadus: Türgist antiikmälestiste säilitamine välja viia tohib üksnes selliseid osi, emamaadel, kuid UNESCO
annaabi.ee 
