kuningas(Franois I) võimu kiriku üle, ei hoolinud suurfeodaalide nõudmistest ja piiras parlamendi osatähtsust neile oma tahtmist peale surudes. Teatud võimalused absoluutseks võimuks olid ka paavstil, kuid selline ilmalik võim oli siiski liiga ebastabiilne ning tugevad valitsejad nagu Prantsusmaa kuningas ja Saksa-Rooma keiser, talle alluda ei soovinud. Valgustatud absolutism Venemaal Esimesed katsed monarrhismi matkida tegid Ivan III, kes pidas end Saksa-Rooma keisriga võrdseks. Tsentraliseerimis katsetega paistis silma ka Ivan Julm, kelle reformid tipnesid mõtlematu julmusega oma rahva kallal ning see oli ka peamiseks põhjuseks, miks Venemaad tabas peagi segadusteaeg. Katariina II ajal asuti taas Venemaad moderniseerima, püüdes luua valgustusprintsiipidel põhinevat põhiseadust. Absolutism tänapäeval Tänapäeval on absolutism suhteliselt harv nähtus ning suuremates riikides seda ei esine. Euroopas on ainult üks täielikult absolutistlik riik Vatikan
kuningas(Franois I) võimu kiriku üle, ei hoolinud suurfeodaalide nõudmistest ja piiras parlamendi osatähtsust neile oma tahtmist peale surudes. Teatud võimalused absoluutseks võimuks olid ka paavstil, kuid selline ilmalik võim oli siiski liiga ebastabiilne ning tugevad valitsejad nagu Prantsusmaa kuningas ja Saksa-Rooma keiser, talle alluda ei soovinud. Valgustatud absolutism Venemaal Esimesed katsed monarrhismi matkida tegid Ivan III, kes pidas end Saksa-Rooma keisriga võrdseks. Tsentraliseerimis katsetega paistis silma ka Ivan Julm, kelle reformid tipnesid mõtlematu julmusega oma rahva kallal ning see oli ka peamiseks põhjuseks, miks Venemaad tabas peagi segadusteaeg. Katariina II ajal asuti taas Venemaad moderniseerima, püüdes luua valgustusprintsiipidel põhinevat põhiseadust. Absolutism tänapäeval Tänapäeval on absolutism suhteliselt harv nähtus ning suuremates riikides seda ei esine. Euroopas on ainult üks täielikult absolutistlik riik Vatikan
- Piirkonna saksa eliit allus vabatahtlikult Rootsile: aadliprivileegide kinnitamine 1561 ja Rootsi pidi loobuma oma keskvõimu kehtestamiskatsetest B. Liivimaa Poola allvuses (1561-1629) - Lõuna-Eesti (endised muinasmaakonnad Ugandi ja Sakala) ja Läti alad - Privilegium Sigismundi Augusti 1561: Ordu/Liivimaa aadel sai endale soodsad privileegid: luteri usk ja saksa õigusele põhinev omavalitsus Baltisaksa aadli eriõiguste alusdokument uusajal - Hiljem tsentraliseerimis-, poolastamis- ja rekatoliseerimispüüded - Poola kaotas piirkonna Rootsile sõja tulemusena (1600-1629) C. Liivimaa kindralkubermang Rootsi alluvuses 1629-1710/1721 - Algus 1629 pärast Altmargi vaherahu sõlmimist - Lõuna-Eesti (ehk Põhja-Liivimaa) ja Põhja-Läti (ehk Lõuna-Liivimaa) alad - Sõjaga vallutatud territoorium: Esialgu Rootsi keskvõimu kehtestamiskatsed, seejärel aadliprivileegide taastamine (1648), hiljem jälle keskvõimu tugevdavad reformid D
annaabi.ee 
