kaugemalt ja vaatlusalune ütles, kui ta seda enam ei näinud. Samamoodi leidsime piiri, kust valgusallikas uuesti nähtavale tuli. 4. Samamoodi leidsime vaatlusalusel ala ülemise ja alumise piiri, kust valgusallikas uuesti nähtavale tuli. 5. Leidsime pimetähni projektsioonid millimeetrites 6. silmamuna keskmiseks diameetriks võtsime 15mm. Leidsime pimetähni diameetrite väärtused ja pimetähni kauguse tsentraallohust. 7. Leidsime pimetähni pindala. 2. Silma nägemisvälja uurimine Nägemisväli - ümbritseva ruumi osa, mis on nähtav liikumatu pea ja silma korral. 1. Vaatlusalune asetas lõua perimeetri hoidjale, et pea ei liiguks. 2. vaatlusalune vaatas vaid perimeetril tähistatud kohta. 3. Erinevat värvi kepikestega hakati liikuma mööda perimeetri kaart keskpunkti poole, katsealune ütles, millal ja mis värvust ta näeb 4
eesmine läbipaistev epiteelkiht kannab sarvkesta e. kornea nime. Pisaranäärmed toodavad pidevalt vähesel hulgal pisaravedelikku, mis hoiab ära sarvkesta kuivamise, ja on määrdeks silmamuna ja laugude vahel. Silma sisemine osa on vooderdatud veresooni ja pigmenti sisaldava soonkestaga (koroidea). Sellest seespool paikneb fotoretseptoreid sisaldav võrkkest e. reetina. Võrkkestal on silma optilise telje kohal tsentraallohk, mis on päevavalguses kõige teravama nägemise paigaks. Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad. Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga
läbipaistev epiteelkiht kannab sarvkesta e. kornea nime. Pisaranäärmed toodavad pidevalt vähesel hulgal pisaravedelikku, mis hoiab ära sarvkesta kuivamise, ja on määrdeks silmamuna ja laugude vahel. Silma sisemine osa on vooderdatud veresooni ja pigmenti sisaldava soonkestaga (koroidea). Sellest seespool paikneb fotoretseptoreid sisaldav võrkkest e. reetina. Võrkkestal on silma optilise telje kohal tsentraallohk, mis on päevavalguses kõige teravama nägemise paigaks. Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad. Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse