religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega.(nad valmistasid ainult sarkofaage ka armulaua esemesid) Miks võttis Rooma riik ristiusu 4.sajandil omaks? Sest ristiusk levis kulutulena ja selle levikut ei suudetud peatada.Ei jäänud muud üle,kui ristiusk omaks võtta. Mida maaliti Bütsantsis: kuplile? Kristus inglite vahel apsiidi ülaosale? Jumalaema Maarja lääneseinale? apostlid Joonista ristkuppelkiriku võimalikud põhiplaanid! Joonista tsentraalehituse võimalikud põhiplaanid! Joonista vene ikoonimaali kompositsioonitüübid!
tunnete Edasiandmine. Kõrgrenessanss Keskusteks Rooma ja Veneetsia. Ajastut iseloomustab monumentaalsus. Detailsus asendub üldistava Tervikuga. Kunstnikud ühiskonnas väga tähtsal kohal . Arhitektuur Iseloomulik proportsioonide tasakaal ja vormide lihtsus. Antiikarhitektuuri otsese eeskuju Suurenemine. Fassaade kaunistati sageli skulptuuridega. Endiselt ehitati palju kirikuid. Kasutusele Võeti tsentraalehituse tüüp. BRAMANTE : Tempietto (väike kellatorn kloostri juures) Tuntuima kõrgrenessansi ehitise ,Rooma Peetri kiriku arhitekt . PALLADIO : Veneetsia arhitekt , kõige järjekindlamalt jälgis antiikarhitektuuri eeskuju. Tema hooneid Kaunistavad dekoratiivsed sambad, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Akende ja uste kohal Kolmnurksed viilud. LEONARDO DA VINCI (1452-1519) Töötas peamiselt Milano hertsogi õukonnas arhitekti , inseneri ja maalikunstnikuna.
kuppelehitist. Varakristlik basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks. Basiilikate kõrval levisid kodakirikud. Erinevalt basiilikatest asuvad kodakirikute löövid ühise katuse all, on enamasti ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitub altariruum kohe pikihoonega Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist. Varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse põhiplaaniga sakraalhooned Joonis 7. Püha Peetri basiilika plaan 8 BÜTSANTS Ehitati peamiselt basiilikaid ja kodakirikuid, kabeleid ristimiskodasid ja riskuppelkirikuid. Kasutati kivi ja tellkivi ning esile kerkis marmori kasutus. Roomlased oskasid katta kupliga ümmargust ruumi, bütsantsi ehitusmeistrid aga leiutasid uue
–12. saj Apostlite kirik Salonikis 14. saj Ehitustüübid: Pikihooned (basiilikad ja kodakirikud). Tsentraalehitused (kabelid, ristimiskojad, ristkuppelkirik). Kuppelbasiilika. Ehitusmaterjalid: marmor, kivi, telliskivi. Ehitustehnika: Rooma impeeriumist pärit ehitusvõtted, kaared, ristvõlvid, üleminekutehnika ruudukujuliselt siseruumilt ümarvormile (viklid). Bütsantsi ehitusmeistrid kasutasid ehitades ära nii basiilika kui ka tsentraalehituse võimalused. Sellist kirikuhoonet hakati nimetama kuppelbasiilikaks. Bütsantsi traditsiooniliseks kirikutüübiks kujunes ristkuppelkirik. See oli põhiplaanilt kreeka risti kujuline hoone, mille ristiharude lõikepunktis paiknes suur peakuppel, ristiharudel aga neli väiksemat kuplit. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 11 Bütsantsi profaanarhitektuur on säilinud fragmentaarselt. Nende väheste katkete põhjal võib aga
kogu tähelepanu pöörati interjöörile. Basiilikate kõrval olid eriti Väike-Aasias levinud 34 kodakirikud. Erinevalt basiilikatest on kodakirikute löövid ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitus altariruum kohe pikihoonega. Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist ning varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse põhiplaaniga sakraalhooned, nende kõrval võis kohata ka ühepikkuste ristiharudega (nn. kreeka rist) põhiplaaniga hoonet, mille keskosa oli kaetud kupliga. Varakristlikest ehitistest oli tähtsaim Püha Peetri basiilika Roomas (5.saj.; lammutatud 16.saj., tuntud ainult rekonstruktsiooni põhjal). Selle viielöövilise transepti,
annaabi.ee 
