puhul koostise püsivuse seadus kehtib on daltoniidid. Tahkete aatomite vahelised keemilised sidemed, seejuures eraldub või neil ühtne klassifikatsioon. Neid jagatakse N: kordinatsiooniarvu ainete puhul võib esineda kõrvale kalduvusi koostise püsivuse neeldub energiat. Eristatakse mitmesuguseid sideme tüüpe: järgi, ligandite doonoraatomite järgi, tsentraalaatomite järgi. seadusest. See on tingitud kristallvõre defektidest, mille tõttu kovalentne, iooniline, metalliline, koordinatiivne, vesinikside. 4) Aine agregaatolekud. ühendite valemites võib esineda mitte täisarvulisi indekseid. N: Pauli printsiip lubab orbitaali täita kahe vastasmärgilise spinniga Molekulide vahelisi jõudusid nim.van der Waasi jõududeks janad
suure arvu ja mitmekesisuse tõttu puudub neil ühtne klassifikatsn. Homog süst om-d on kõikides osades samad. Heterog süst koosn 3) F.Mundi reegel ühesug. tüüpi orbitaalid täit-d esmalt ühesug. Neid jag. N: kordinatsiooniarvu järgi, ligandite doonoraatomite mitmest eriom-ga osast e.faasist. Süst on avatud, kui tema ja spintkvantarvuga ekt-dena st.ekt-d asuvad antud alatasemel aga järgi, tsentraalaatomite järgi. ümbruse vahel toim ainevahetus. Süst on suletd, kui ainevah puud. igaüks eraldi orbitaalidele, paaristumata elektronidena. Aatomite 4) Aine agregaatolekud. 5.2 Keemiliste reaktsioonide soojusefektid. elektronkatete ehituse sümboolseks tähist kasut (2.5) Mok-de vah jõudusid nim
Liiganditega koos moodustab kompleksi moodustaja sisesfääri, mis kirjutatakse nurksulgudesse. Kui sisesfäär kannab +laengut on ta kompleks KATIOON, kui + laengut, siis ANIOON. Ta võib olla ka neutraalne. Kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad välisfääri. NT: Nende suure arvu ja mitmekesisuse tõttu puudub neil ühtne klassifikatsioon. Neid jaogatakse näit. Kordinaatori arvu järgi, liigandite doonoraatomite järgi, tsentraalaatomite järgi jne. 4. Aine agregaatolekud Gaasid ja vedelikud: Aatomid, molekulid ja ioonid esinevad tegelikkuses suurearvuliste kollektiividena ja omavad osakeste vastastikuse mõjujõu tõttu teatud sisemist organisatsiooni, mis avaldub nende AGREGAATOLEKUTENA (gaas, vedel, tahke). Need olekud erinevad üksteisest osakeste kauguse ja vastastikuse toime tugevuse poolest. Molekulide vahelisi jõude nimetatakse VAN SER WAASI jõududeks. Nad on tingitud elektronide ebaühtlasest jaotusest
annaabi.ee 
