"KALEVIPOEG" Kreutzwaldi suurim loominguline saavutus on rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamine eesti folkloori ainestikul. Seda ülesannet, mille oli algatanud Faehlmann, asus Kreutzwald lahendama pärast sõbra surma 1850. Ta oli juba 1840. aastate teisel poolel tegelnud rahvalaulude kirjandusliku töötlemisega , millised kogemused tulid kasuks eepose koostamisel. "Kalevipoja" algredaktsioon valmis 1853, kuid ei pääsenud trükki tsensuuritakistuste tõttu. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist, põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus redaktsioonis 20 loost koosnev "Kalevipoeg" ilmus 1857-61 annete kaupa ÕESi toimetistes (koos C. Reinthali saksakeelse tõlkega). 1860 määrati alles osaliselt ilmunud teosele Peterburi TA poolt Demidovi auhind. Eepose rahvaväljaanne trükiti 1862 Soomes Kuopios. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduse arengus ja oli ühtlasi suure
kirjandusloomuliku alusena. "KALEVIPOEG" Kreutzwaldi suurim loominguline saavutus on rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamine eesti folkloori ainestikul. Seda ülesannet, mille oli algatanud Faehlmann, asus Kreutzwald lahendama pärast sõbra surma 1850. Ta oli juba 1840. aastate teisel poolel tegelnud rahvalaulude kirjandusliku töötlemisega , millised kogemused tulid kasuks eepose koostamisel. "Kalevipoja" algredaktsioon valmis 1853, kuid ei pääsenud trükki tsensuuritakistuste tõttu. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist, põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus redaktsioonis 20 loost koosnev "Kalevipoeg" ilmus 185761 annete kaupa ÕESi toimetistes (koos C. Reinthali saksakeelse tõlkega). 1860 määrati alles osaliselt ilmunud teosele Peterburi TA poolt Demidovi auhind. Eepose rahvaväljaanne trükiti 1862 Soomes Kuopios.
rahvasuus elanud tervikunamõte taastada eepos võimalikult algupärasel kujul värssides (varem oli plaan kirjutada proosa ja värsijutustusena). Kirjutama asudes kasutas väga eripalgelisi tekste ja püüdis luua terviklikku teost, mille psühholoogilisex sõlmex pidi saama Kalevipojal lasuv hukutav needus. «Ka» algredaktsioon, nn. «Alg K.» (1853; «Esiandeks» ja 12 lugu, 13 817 värssi), ei pääsenud tsensuuritakistuste pärast trükki. Põhjalikult ümbertöötatuna ilmus teos annete kaupa Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 185761 (koos saksakeelse tõlkega; 20 lugu, 19 087 värssi) ja mõne väikese lühendusega lõplikus redaktsioonis (19 023 värssi) rahvaväljaandena 1862 Kuopios. Eepos on kirjutatud regivärsilist rahvalaulu vabalt jäljendavas vormis, u. kaheksandik värsse pärineb ehtsaist rahvalauludest
annaabi.ee 
