Venemaa võimukoridorides Leninist Putinini irooniaga vürtsitatud oleviku kirjeldus Savisaare erilise sõbrannana käib paljudele üle mõistuse. Tõlgendused on väga vastuolulised, tema humoorikat sõnarikkust võetakse grafomaaniana ja vist välismõjude tõttu saab moderaatorist vahel kustutav ja blokeeriv tsensor, kes aga jätab puudutamata labasused. Ka siin Taanis kasutatakse kustutamist või blokeerimist, aga seda põhjendatakse. Eesti Päevalehe anonüümse tsensoriga pole Roosa Udul aga võimalik kontakti saada. Siin (Taanis) saab kommenteerida ainult oma nime kasutades, mis tõstab dialoogi väärtust ja aitab vältida peldikuseina teket. Eestis eelistatakse jätkata koputamise traditsiooni, mispärast väldivad paljud võrgus kommenteerimist, sest pole mõtet vaielda anonüümsete vastaste labasustega. On ka paradoksaalne, et paljud anonüümsed kommenteerijad on agarad avalikustamise nõudjad. Sellele on ka tähelepanu
Venemaal varjupaigas). Palvadret süüdistati rahvuslikus sotsialismis ja ta perekonda kodanlikkuses. Juhan Vasar esimesena tähelepanu. Hans Kruus ka huvitus aga ei jõudnud teha, andis teema oma järglasele Hugo Rebasele, kes pidi doktori tööna Rammu? Rahvasriku arengut hingeloendite põhjal uurima. Kruus teadmisi edasi andnud Sulev Vahtrele, 1960. aastail rahvastiku põhilisi uurijaid. PAlvadre positisoonisõda ekap-dega. Ka Leningradi partei organisatsioon. Kui alustati suure tsensoriga kommunistide hulgas, Palvadre esimesi vahistatuid 1936 kevadel. Üks versioon, et lasti maha, teine, et uputati Neevasse. Paar aastat hiljem ka Pöögelman-Anvelt mõisteti hukka. Eestis revolutsiooni ja klassivõitluse ajaloo uurimisest Nõukogude Liidus Osavõtukogemuste ja sündmuste mõtestamine ja ajaloo kirjapanek. 1920. aastail pöörati vene poolt mineviku hõivamise ja valdamisele. Moodustati organisatsioone, kes pidid koguma materjali proletariaadi ja partei kohta alates 19
Lipp oli lubatud, ainult mitte Pikal Hermannil! Lipp murti vinjetilt ära. Toimetus tahtis lehte panna ka iseseisvuse manifesti, ettevaatuse mõttes kliseena. Kui külg tsensorile saadeti, siis kaeti klisee rohkema trükimustaga, nii et see ei olnud loetav. Lehe trükkimisel aga puhastati manifesti osa ja see oli täiesti loetav. Siis nõudsid saksa võimud, et pidupäevalehes oleks tänuavaldus sakslastele, kes oli alustanud bolsevismivastast võitlust ja Eesti vabastanud. Maadlus tsensoriga viivitas lehe väljaandmist, nii et pidulik number ilmus alles 24. veebruari õhtul. Selles ajalehenumbris vihastas omavalitsuse juhti Hjalmar Mäed Johannes Aaviku keeleline artikkel, kus autor manitses korralikule eesti keele tarvitamisele ja nurjutas mineviku-vormis "-vad" lõpu kasutajaid (tulivad, olivad). Mäe arvas, et see on tema pilkamiseks lehte pandud. Järgnes Postimehe toimetuse "tuulutamine", kuulekamate toimetajate ametissepanemine