Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähepinnal gravitatsioonilise kokkutõmbumisega. (Meid ümbritsevad tähed on tasakaalustatud asendis) *Tuuma sees tekib sama palju energiat kui ta välja kiirgab *Vesiniku mass määrab ära, kui kaua Täht veel põleb. 2 Iseloomusta Täheparvi. Tähed koonduvad Tähesüsteemidesse, mida on mitmeid: 1) Kerasparved- kus tähtede tihedus tsenri suhtes suureneb (sellised ümbritsevad meie galaktikat) 2) Hajusparved- tähed jaotunud ühele alale üsna hajusalt. (neid on väga palju meie galaktika sees) Millest tekivad Tähed? I etapp- Täht hakkab tekkima hõredast, külmast, vesinikurikkast gaasipilvest, mis gravitatsiooni tõttu hakkab aeglaselt kokku tõmbuma. See protsess võtab väga-väga kaua aega. II etapp- Kokkupuutavas pilves tekivad väikesed tihendid, mida nim. Gloobuliteks (lad.
Looduses ca 300, inimesed 60. Inimeses esinevad aminohapped vabalt, peptiidides ja valkudes esinevas α-aminohapetena, põhiaminohapped. Aminohapetes on α-süsinik ja neli asendajat: karboksüülrühm, α-süsinik, α- aminorühm, kõrvalahel (R). Kõik on L-isomeerid (aminohape asub vasakul), sest ensüümid lülitavad polüpeptiidahelasse vaid L-aminohappeid. 15) Aminohapete hiraalsus: Hiraalse ehk asümeetrilise tsenri moodustab α-süsinik. Kõik asümeetrilised aminohapped on optiliselt aktiivsed. 16) Inimkeha aminohapete jaotamine: Proteinogeensed aminohapped – valkude ehitusüksuseks, igale aminohappele vastab geneetilises koodis vähemalt üks koodon. Inimorganismis 20, erinevad üksteiseest R- grupi poolest. Aproteinogeensed aminohapped – valkudes mitteesinevad, esinevad inimkehas vabalt või mittevalgulistes ühendites. 17) Aluselised aminohapped:
valgus tuli. (Kamenik 18.09.2009) Kõige heledamana näeb oreooli saabunud valguse suunas, kuna piisad on pisut deformeerunud kujuga või pole asend lehega piisavalt soodne ning valgus peegeldub tagasi vaid teatud koonuse ulatuses. Seega, mida lähemal saabuva kiire suunale, seda heledam on oreool ja vastupidiselt, mida kaugemal on vari peast, seda heledamaks see muutub. (Kamenik 2009) Kui vaadelda pühasära korda mööda ühe ja teise silmaga, siis on võimalik märgata pühasära tsenri nihkumist avatud silma varju kohale. (Kuusk 2005) Opositsiooniefekt See tekib kuskilt kõrgemalt näiteks metsale vaadates. Sarnaselt pühasärale tekib oreool või heledam ala tsentriga vaataja varju poole. Opositsiooniefekt tekib valguse ja varju suhete tõttu, mitte kastetilkade tõttu nagu pühasäral. (Kamenik 18.09.2009) TARA Tara ehk PÄRG on optikanähtus, mis kujutab endast mõne kraadi laiust värvilist ümmargust ringi (Kamenik 2009) kuu - või päikeseketta ümber (Jürissaar)
mudeliga. Lisaks tRNA sidumiskohtadele on ribosoomis veel aktiivtsentrid. Ribosoomi dekodeeriv tsenter asub ribosoomi väiksemal subühikul. Dekodeerivas tsentris toimub koodon-antikoodon äratundmine. Selles protsessis osaleb ribosoom aktiivselt, ribosoomis toimuv koodon-antikoodon interaktsioon on stabiilsem ja täpsem kui vabas lahuses tRNA antikoodoni ja mRNA koodoni paardumine. Dekodeeriva tsentri moodustumisel osalevad nii 16S rRNA kui ribosoomi väiksema subühiku valgud. Dekodeeriva tsenri läheduses paikneb ribosoomi väiksemal subühikul mRNA sidumispiirkond, mis toimib valgusünteesi initsiatsioonil. See piirkond koosneb eranditult rRNA'st ja moodustub 16S rRNA 3' otsas, mis paardub mRNA ribosoomi seondumispiirkonnaga (nn. anti-Shine-Dalgarno järjestus). Ribosoomi suuremal subühikul asuvad peptiidsideme moodustumist katalüüsiv tsenter e. peptidüültransferaasne tsenter on piirkond kuhu seonduvad aa-tRNA ja peptidüül-
annaabi.ee 
