hulkade vahet.Tugevus:on raske- bet.olulisim omadus&seda kontrolli.kuubi-või silindrikuj.proovik.`ga peale 28p.kivis.normaal- ting.Proovik.katsetus seisneb nende purust.pressi all&saadud survetug.korrigeeritak.veel koefitsendiga,mis ühtlustab provikeh.suurusest tingitud tug.erinevust.Tug.oleneb kõige enam tse.tug.klassist&vesitse.teg.Mida tug.on tse.seda tug.tuleb ka bet&mida suurem vesitse.teg.seda nõrgem.Kivis.mitteseotud vesi aurab hiljem bet.välja tekitades tsementkivisse mikropoore& nõrges- tades bet.31.Talv.betneeri-Termosmet.kasut.ära bet.sisemisi soojavaru.Vett soojen.kuni 80C& täitematerj.40C,tsementi ei soojen.Mõtekas on kasut.aluminaatse.,mis on suurema eksotermiaga. Soojen.met:bet.antakse väljast lisasoojus.auruga v.elektriga juurde.32.Polümeerbet.sideainena kasut.polümeerseid vaike,täitena liiva&killust.Polü.bet.kasut.korrodeeruvate toimega keskkonda. (keemia-,metallurgia-,naftatöötlemises)omad,sõlt.valitud vaigust&selle kulust.Täitemat
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kris...
Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb kasutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni. 25. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Survetugevus on valitud põhinäitajaks, kuna: • Eeldatakse, et betoon peaks olema tugev; • Lihtne määrata; • Oluliselt kõrgem, kui muud tugevused; • Iseloomustab kaudselt ka muid omadusi (veepidavus, külmakindlus).
Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsementtegur on 0,1...0,2, st tsement kivistumisel seob endaga 10...20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ega ole normaalselt valatav. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb kasutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni. Kõrgekvaliteedilisteks materjalideks loetakse tugevat looduskivikillustikku (graniit), optimaalse lõimisega liiva ja tugevat tsementi (vähemalt 52,5). Keskmisteks materjalideks on keskmise tugevusega killustik (lubjakivi), keskmine liiv ja keskmise tugevusega tsement (42,5). Madalakvaliteediliste materjalide hulka loetakse kruusa, peenliiva ja nõrgemat tsementi (32,5 ja vähem).
vesitsement-tegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsement-tegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsement-tegur on 0,1...0,2, st tsement kivistumisel seob endaga 10...20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ja ei ole normaalselt valatav. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb käsutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni. Betooni tugevust võib ligikaudu arvutada järgmise katselisel teel leitud valemiga: R28 = A x Rt (T/V - 0,5) (N/mm2), kus R28 - eeldatav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt, R t - käsutatava tsemendi tugevusklass, T/V - vesitsement-teguri pöördväärtus, A - tegur, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: Q kõrgekvaliteedilised materjalid A = 0,65, Q keskmised materjalid A = 0,60,
annaabi.ee 
