0% d. austeniidist Score: 5/5 Küsimus 9 (15 points) Millises järjekorras valmistatakse detail tsementiitimisel? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 100.0% a. Esmalt lõiketöödeldakse, seejärel lihvitakse, tsementiiditakse ja tehakse termotöötlus 0.0% b. Kõigepealt tehakse termotöötlus, seejärel mahterosiooni meetodil valmistatakse detail ning seejärel tsementiiditakse 0.0% c
5. Pakkuge välja detaili (tüüpdetaili ja selle omadused võtke Tabelist 3) valmistamiseks - sobiv materjaligrupp ja materjali(de) mark(margid) - võimalik(ud) tehnoloogia(d) sobiva(te)st materjalist(dest) detaili valmistamiseks - sobivast materjalist detaili termotöötlus nõutud omaduste tagamiseks Materjaliks sobiks tsementiiditav teras.Detail valatakse , lõiketöödeldakse, freesitakse ja poleeritakse, et saada välimuselt valmis detail.Seejärel detail tsementiiditakse 900 ºC juures 10 tundi , sellele järgneb täiskarastus (900-0 ºC) ja poolkarastus (777-0 ºC) , mis lõpetatakse madalnoolutusega.
Jahutatakse tavaliselt vees, õlis või spetsiaalsetes soolalahustes. Karastamine tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust, seejuures jääb sitkus peaaegu samaks. 20. 21. Tsementiitimine ehk tsementeerimine on süsinikuvaeste teraste pinna rikastamine süsinikuga difusiooni teel. Süsinikurikka pinna paksus on kuni 10 millimeetrit, tavaliselt 2...3 millimeetrit. Eesmärgiks on kõva ja kulumiskindel pind koos pehme ja sitke südamikuga. Tsementiiditakse madala süsinikusisaldusega 0,1-0,2% teraseid, reeglina legeerteraseid, sest protsessi maksumus kaugelt ületab terase enda maksumust, samas kui omadused paranevad märgatavalt. Tsmentiiditud pinnal tekib 0,5 kuni 1,0 millimeetri paksune kiht kus süsinikusisaldus muutut 1% kuni 0,5%ni. Kõvaduse saamiseks tehakse veel karastus ja madallõõmutus. Tsementeerimine viisid : tahke ja gaasiline. 22
Termotöötlust ei kasutata või kasutatakse vaid normaliseerimist. Keskkoormatud võllide puhul (Ø 80...100 mm) on määrav tugevus, aga mitte pinnakõvadus ja sellega seotud kulumine. Neid tehakse parendatud terastest (C45, 41Cr4 jt.). Tugevus 14 800...1000 MPa , kõvadus 220...280 HB. Raskkoormatud võllide jaoks sobivad kroomnikkel- või kroommolübdeenterased. Vajadusel tsementiiditakse. 2.2.4 Vänt- ja nukkvõllid Saab teha terasest aga soodsam on valada kõrgtugevast malmist. Terasvõllile on raskem anda tasakaalustatud kuju. Terast kasutatakse siis kui malmi tugevus pole piisav (diiselmootorid). 2.2.5 Hammas- ja ketirattad Töötavad tsüklilisel koormusel. Hamba pind peab olema sile, kõva ja kulumiskindel aga südamik võimalikult sitke. Defektid tingitud peamiselt väsimuspurunemisest või hamba otste kulumisest (ümberlülitamisel)
lisandeid 7. Millistesse gruppidesse ja alagruppidesse liigitatakse oma kasutusotstarbelt ja omadustelt terased ( teraste liigitus )? konstruktsiooniterased, tööriistaterased ja eriomadustega terased 8. Konstruktsiooniteraste liigitus, iseloomustus ning kasutusalad? Ehitusterased Masinaehitusterased 9. Ehitusteraste omadused ning kasutusalad? Kuni 0,2%C ja (Si ja Mn 1…2%) 10. Masinaehitusteraste iseloomustus ning kasutusalad? 0,1...0,25%C ja pinnakiht tsementiiditakse 11. Tööriistateraste liigitus, iseloomustus ning kasutusalad? Lõike- ja mõõteriistaterased, Stantsiterased (külm- ja kuumstantsiterased) ja Kiirlõiketerased 12. Lõike- ja mõõteriistateraste omadused ning kasutusalad? 13. Kiirlõiketeraste omadused ning kasutusalad? Tööriistaterades, kuni 0,6%C 14. Stantsiteraste omadused ning kasutusalad? Külmstantsiterased - kroomiga kõrglegeeritud terased, mis sisaldavad 12% Cr ja 1… 2% C
5. Legeertööriistaterased. 7 LEGEERKONSTRUKTSIOONITERASED Legeerkonstruktsiooniteraseid, milles legeerivaid elemente on kuni 5%, kasutatakse põhiliselt masinakonstruktsiooniterastena, kuid ka muudes vastutusrikkamates konstruktsioonides. Kasutusotstarbe ja detailide termotöötluse järgi eristatakse: Tsementiiditavad legeerkonstruktsiooniterased – EN10084 (0,1-0,25% C), millest valmistatud põhiliselt vahelduvkoormatud detailid (hammasrattad, võllid, koonused jne) tsementiiditakse, karastatakse ja madalnoolutatakse. Näiteks: 1) 10 Ni Cr 5-4, sisaldab C = 0,07-0,12%, Ni = 1,2-1,5% (5: 4), Cr = 0,9-1,2% (4 : 4), 2) 16 Mn Cr B 5, milles C = 0,14-0,19%, Mn = 1-1,3% (5 : 4), Cr = 0,8-1%, B = 0,0008-0,005% 3) 18 Cr Ni Mo 7-6, kus C = 0,18%, Cr = 1,5-1,8% (7 : 4), Ni = 1,4-1,7% (6 : 4), Mo = 0,25 – 0,35% Parendatavad legeerkonstruktsiooniterased – EN 10083-3 (0,3-0,5%C), millest
.6%), karastuvad õhus jahtudes, c) austeniit- ja ferriitterased (kõrglegeerterased); kuumutamisel ja jahutamisel struktuurimuutusi ei toimu Legeerimisastme järgi: a) madallegeerterased (legeerelemente 2…5%), b) kesklegeerterased (5..10%), c) kõrglegeerterased (12%, või ühte kindlat üle 5%) 10. Legeerkonstruktsioonterased (LKT) Eristatakse kasutusotstarbe järgi: a)tsementiiditavad LKT (C=0,1…0,25%), valmistatud detailid tsementiiditakse, karastatakse ja madalnoolutatakse. b) parendatavad LKT (C=0,3…0,5%), termotöötlus seisneb karastamises järgneva kõrgnoolutusega c)vedruterased (0,5…0,7), mille termotöötlus vedrude puhul õlis karastamises järgneva kesknoolutusega d) kuullaagriterased (C~1%), millest valmistatud veerlaagridetaile karastatakse õlis ja madalnoolutusega e)eriterased, on tugevasti väljenduvate oriomadustega kõrglegeerterased (roostevabad, kuumuskindlad, kulumiskindlad terased)
annaabi.ee 
