alguses kommunistide ja demokraatidega. Rassistliku ideoloogia rakendusele võtu esimeseks märguandeks oli juutide äride boikoteerimine Berliinis 1933.aastal. Üle Saksamaa toimusid mõne järgneva aasta jooksul juudivastased vägivallaaktid. Lihtsalt ei pääsenud ka sakslased. Nad pidid tõestama oma kuulumist aaria rassi. 1935.aastal vastuvõetud määrusi nimetati Nürnbergi dekreetideks, kuna nende välja andmis kohaks oli Nürnberg. Natsipartei koosolekul vastuvõetud määrused tsementeerisid edasise eraldamise sakslased saksa juutidest. Teise määruse kohaselt olid keelatud erinevate rasside abielud ja seksuaalsuhted, kodakondsuse kaotasid võõraste rasside esindajad, nende hulgas juudid ja mustlased. Väga paljud määrused ja dekreedid olid koostatud nii, et saksa juutidel oli võimatu elada Saksamaal normaalset elu. Natsipolitsei eesmärgiks oli sundida juute Saksamaalt lahkuma. Selleks valmis olnud juudid olid siiski
põlvkonnale Vaimuhaigused ja ebastabiilne käitumine Madal intelligents ja sellest tulenevalt madal haridustase, vähetasuv töö ja madal sotsiaalne staatus Pika traditsiooniga teooria, pärineb sotsiaaldarvinismist. Päritud erisused on olulisemad kui keskkond Klassidevaheline erinevus IQ-s kasvab, sotsiaalsed kihid on seega paratamatud ja püsivad Psühholoogia ja psühhiaatria alased uuringud 1950-60 aastatel tsementeerisid seda hoiakut Puuduseid täiskasvanute käitumises selgitati emotsionaalselt vaeste suhetega vanemate (ema) ja lapse vahel. Ebaküpsed täiskasvanud, kes ei kontrolli oma käitumist, ei suuda hoiustada, vara hoida, ostavad valesid asju jne. Mitte rahapuudus, vaid raha kulutamise jm oskuse puudus. 1960 aastatel seletati peresuhete ebastabiilsusega ära paljud negatiivsed nähtused. Tugev toetus seisukohale sotsiaaltöötajate poolt
Järgnevatel aastatel toimusid üle Saksamaa juudivastased vägivallaaktid. Saksamaa elanikkonna hulgas toimus süstemaatiline segregatsioon. Sakslased pidid tõestama oma nn aaria päritolu (huvitaval kombel näitab see, et ei olnud endastmõistetav, missugusesse „rassi“ inimene kuulus). Kaks määrust, mis võeti vastu aastal 1935 – neid nimetati Nürnbergi dekreetideks, kuna anti välja Nürnbergis natsipartei koosolekul –, tsementeerisid edasise sakslaste lahutamise saksa juutidest. Abielu ja seksuaalsuhted olid keelatud ning juudid ja teised nn võõraste rasside esindajad nagu mustlased kaotasid kodakondsuse. Määratu hulk eeskirju ja dekreete (umbes kaks tuhat) tõrjus Saksa juudid välja enamikelt töökohtadelt ja limiteeris tõsiselt nende võimalusi teenida elatist ja elada normaalset elu. Sellel perioodil oli natsipolitsei eesmärgiks sundida Saksa juute Saksamaalt lahkuma. Kuid neile, kes olid