45. Mida loetakse tardumise ja kivinemise protsessideks? Esimesena toimub tardumine ehk tsemenditaigna muutumist pooltahkeks massiks. Kivinemise jooksul pooltahke mass kristalliseerub ja tekib tsementkivi. Tardumine: Tsemendi veega segamisel kõik tsemendis olevad ühendid hüdratiseeruvad (ühinevad veega) jamõned neist ka hüdrolüseeruvad (lagunevad vees). Uued tekkinud ühendid moodustavad tsemenditerakeste ümber kleepuva kile (geeli), mis kleebib tsemenditerakesed omavahel kokku ja plastne tsemenditaigen muutub pooltahkeks massiks. Kivinemine: Kui tekkinud geel kristalliseerub ja tekib tesementkivi. Normatiivseks kivistumise ajaks loetakse enamike tsementide puhul 28 päeva. Sellel vanusel määratakse tsemendi normtugevus-tugevusklass. 16 BETOONID 1. Mis komponentidest segad kokku betooni?
Portlandtsemendi klinker Teised põhikoostisosad Looduslik kips Lisandid 4.7.3.3.Reaktsioonid tsemendi segamisel veega -kui looduslikku kipsi tsemendi koostises ei ole, reageeriks vesi otse ja vahetult kõigepealt kaltsiumaluminaatide ja kaltsiumsilikaatidega moodustades hüdrokaltsiumaluminaadid, -ferriidid, ja silikaadid.. -Looduslik kips reageerib aga kaltsiumaluminaatidega moodustades kaltsiumhüdrosulfoaluminaate, sidudes neid ja takistades reaktsiooni. Edasi toimub: a)tsemenditerakeste pinnal toimub klinkrimineraalide lahustumine vees ja seejärel nende reaktsioonid veega, b) toimub kristallhüdraatide kristallisatsioon nendest vesilahustest (moodustuvad geelid ja kristallide tsentrid nende sees ) c)moodustunud kristallhüdraatide ümberkristallumine antud temperatuuril ja keskkonnatingimustel püsivamateks ühenditeks (uusmoodustisteks). Hüdratatsiooni mehanism ja kiirus uusmoodustiste moodustumisel on sõltuv nii tsemendi
Tsemendi tootmisprotsess koosneb kolmest tsüklist: 1) tooraine ettevalmistamine, 2) põletamine, 3) jahvatamine. Tsemendi värvus sõltub tema toorainest. Eesti tsement on hall, mõnikord ka sinakashall. Tsementi turustatakse: lahtiselt, pakituna paber- või kilekottidesse. Koti raskus on enamasti 40 kg. 7.7. Tsemendi tardumine ja kivistumine 96 Tsemendi veega segamisel tekib tsemenditerakeste ümber kleepuv kile – geel. See liidab terakesed omavahel kokku ja tekib pooltahke mass. Seda protsessi nimetatakse tsemendi tardumiseks. Esimestel päevadel kivistub tsement kiiremini, hiljem aeglasemalt. Joonis 7.7.1. Tsemenditerakeste hüdratsioon tardumisel. Normaalseks kivistumise ajaks loetakse enamike tsementide puhul 28 päeva. Tegelikult ei lõpe 28 päevaga tsemendi kivistumine. Kivistumine kulgeb väga aeglaselt jätkuvalt isegi aastaid.
üle 0,5mm. · Mahupüsivus-Proovikeha keedetakse,aurutatakse või leotatakse vees ja nende mahumuutus ei tohi ületada lubatud piire. · Jahvatuspeenus-Sõelast ,millel on 4900 ava/cm2,peab läbi minema vähemalt 85% tsemendist.Tsemendi peensust iseloomustatakse ka tema eripinna järgi ,mis peab olema vähemalt 3000cm2/g.Eripind on 1 g tsemenditerakeste üldpind. · Mahumass-Puisteolukorras on 1200-1300kg/m3 ,tihetaks vajunult kuni 1600kg/m3.Erimass on 3,05-3,15 g/cm3. · Tugevusklass-Proovikeha mõõtudega 4x4x16 cm.Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord 1:3.Vett võetakse ca 50% tsemendi hulgast.Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes ja nendega määratakse pained-,tõmbe- ja survetugevus.
annaabi.ee 
