Hooldusel tuleks vältida olukordi, millega kaasneb kiire kuivamisprotsess esimese tunni jooksul peale valu. Plastilise kahanemise praod ilmnevad kõige sagedamini suvel, tingimustes kui on soe, tuuline ja õhuniiskus madal. Plastilise mahukahanemisepraod võivad olla väga sügavad, laiusega kuni 3mm ja nende pikkus väga erinev, ulatudes kohati kuni meetrini. Plastiline mahukahanemine Plastilise kahanemise pragude tekke suhtes on kõige tundlikumad: · kõrge tsemendisisaldusega betoonid, · kõrge jahvatuspeensusega tsementide baasil valmistatud betoonid, · madala vesitsementteguriga betoonid, kaasa arvatud superplastifikaatoriga betoonid, · betoonid, kus on kasutatud tardumimse/kivinemise aeglustajaid. Aeglustajad pikendavad plastse oleku aega, kuid ei mõjuta kuivamiskahanemise tingimusi. Ettevaatusabinõud plastilise kahanemise vältimiseks: · valida võimaluse korral betooni valamiseks aeg, kui ilmastik selleks on soodne, vältida valamist
Kivinevat betoonkonstruktsiooni tuleb kaitsta külma ja tuule eest 10 TTK Optimaalne betoonisegu temperatuur enne paigaldamist peaks olema sõltuvalt ilmast, konstruktsiooni massiivsusest ja hooldamismeetodist +10...+25°C. Kivineva betoonkonstruktsiooni temperatuur ei tohiks tõusta üle +50...+55°C Massiivsete konstruktsioonide korral tuleks vältida liiga kõrge tsemendisisaldusega ja kuuma, üle 30°C, betooni kasutamist Enamus juhtudel, ilma lisasoojenduseta konstruktsiooni ei ole mõtet külma eest kaitsta kauem kui 3 - 4 päeva, sest selle aja jooksul langeb betoonkonstruktsiooni temperatuur välisõhu temperatuuri tasemele Tuleks vältida liiga suurt, 15°...20°C, temperatuuride erinevust betoonkonstruktsiooni sees ja pinnal. Suurtest temperatuuri erinevustest tulenevad praod. Massiivsed konstruktsiooonid tuleks kinni katta
Seinas tekib kondensaat, mis jääb seinast välja viimata. Selle tulemusena sein küllastub veega, materjal muutub jäätumisülesulamis tsüklite järel pehmeks ja puruneb. Külmakahjustuse sisu sõltub sellest, et seinakonstruktsiooni sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub mahus 9% ja selle tulemusena hakkavad müüri kivimid murenema ja lagunema. Külmakahjustusele võib kaasa aidata ka kasutatav müürimört. Suurema tsemendisisaldusega ja jäikade müürimörtide kasutamine üldiselt soodustab külmakahjustusi, aga elstsemate mörtide kasutamisel eelmainitud defektide esinemine on väiksem. 9. kemikaalide (alused, happed jne.) mõju - hapete mõjul lagunevad lubi ja diabaas, savimuldadel tekivad soolad, millede maht suureneb (näit. sulfaatne paisumine); - aluste mõjul opaal, räni - pestakse välja (või ka paisumine). Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul:
savimörti ehk ahjusavi 2. Rasksulavate ja tulekindlate telliste ladumiseks kolletes kasutatakse rasksulavat savi, koos liiva või samoti pulbriga. Puidu ja turbapriketiga köetavatel ahjudel võib koldesamottvoodri laduda ka Korstnate ja hoonete seintes asuvate suitsu- ja ventilatsioonilõõride ladumiseks kasutame müüri- või segamörti 3. Pealpool katust asuvate korstna otsa (pitsi) kasutamine suure tsemendisisaldusega segamörti või tsementmörti Üldnõuded ahjudele Ahjude ehitamisel püütakse rahuldada ühekorraga järgmisi nõudeid: Ahi peab olema ökonoomne, peab tagama ruumile ettenähtud temperatuuri võimalikult vähese kütusega Ahi välispind peab kuumenema enamvähem ühtlaselt, ahju alumine osa rohkem kui ülemine osa Ahi peab olema lihtsa konstruktsiooniga ja lihtsalt eksplateeritav
annaabi.ee 
