Eestis ainukene õppeasutus Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnas asuv puidutöötlemise õppetool (kateeder), mis asutati 1979. a Eesti puidutööstuse initsiatiivil. Selle õppetooli suunitlus on siiski peamiselt puidu mehhaaniline töötlemine, puitplaatide, vineeri- ja mööblitootmine. Vaid valikainetena saab alates 1990. aastast spetsialiseeruda ka puidu keemilise töötlemise valdkonnas (tselluloosi- ja paberitehnoloogia). Paberi ja tselluloositootmine kasutaks ära kiiresti kasvava saetööstuse, plaaditööstuse jäätmed, võimaldaks loobuda ulatuslikust kasepuidu ekspordist ning luua kõrge lisandväärtusega paberitööstuse. Paberitööstuse areng on võimalik, kui kaasata väga suuri investeeringuid väljastpoolt Eestit, sest siin puudub vajalik kapital ning ka tehnoloogiline kompetentsus selles valdkonnas.
mangaan, boksiit, hõbe, kuld). Keemiatööstuse olulisem tooraine on nafta ja maagaas, mis on ka põhilised energiaallikad. Kohalikule ning sissetoodud rauamaagile ning kivisöele tuginevad metallurgiaettevõtted. Masianehitus toodab naftatöötlemiseks vajalikke seadmeid, oluline on ka transpordivahendite ning põllumajandusmasinate tootmine. Suurte metsade tõttu on arenenud puidu- ja paberitööstus, Doonau delta roostike baasil aga tselluloositootmine. Tööstus on ülepingutatud sotsialistliku industrialiseerimise tulemusel liiga materjalimahukas, isemajandamisele püüdlemine on pärssivalt mõjunud väliskaubandusele. Peamisteks ekspordiartikliteks on riigil põllumajandussaadused, kütused, masinad, mööbel, tekstiilitooted ning keemiatooted. Sisse veetakse aga naftat, maake, tööstusseadmeid ja metallurgiatooteid. Enne 1989 aasta ülestõusu, oli kommunistliku valitsuse poolt elu Rumeenias mitut moodi piiratud
Tööstuse struktuur on muutunud ettevõtete ümberprofileerimise või likvideerimise kaudu. 1990. aastate alguse ja keskpaiga tööstus arenes kiirema käibetsükliga ja väiksemat hulka kapitalivahendeid nõudvates harudes (näiteks kergetööstus ja mööblitööstus).Aastatel 1990 1991 toimus märgatav tootmismahtude vähenemine ja 1992. aastal algas struktuuriline kriis. 1991. aastal andis tööstus 38, 1 % sisemajanduse kogu- produktist, 1993. aastal vaid 26,3 %. Tselluloositootmine lõpetati , paberi- ja paberitoodete valmistamine vähenes 1993. aastal võrreldes 1992. aastaga 5,9 korda. Tööstus stabiliseerus 1993. aastal. See ei tähendanud aga Idaturule mõeldud endiste tootmismahtude taastamist, vaid sobiva tööstuse struktuuri kujundamist. Ekspordivõimelise tööstuse kujundamisel tuleb arvestada rahvusvaheliste standarditega. Kõige suurem langus oli masinaehituses kui Idaturuga kõige tihedamalt seotud tööstusharus. Masinaehituse toodangu langus oli 1992
annaabi.ee 
