SAHHARIIDI NIM. KEEMILINE EHITUS OMADUSED LEIDUMINE LOODUSES SAHHARIIDI ÜLESANDED RIBOOS 1) vees lahustuv 1) koeensüümides 1) RNA koostisosa C5H10O5 2) lihtsuhkur 2) vitamiinides 3) valge 3) kõikides organismides (RNA) DESOKSÜRIBOOS 1) valge 1) desoksüribonukleotiidide koostis 1) DNA komponent C5H10O4 2) vees hästi lahustuv 2) DNA koostises 3) toatemp. tahke aine GLÜKOOS 1) lahustub vees hästi 1) mees ...
4. Memb. Tagotsütoosi ja pinotsütoosi võime ( tahkeid osakesi väliskeskkonnast, vedelaid osakesi vee tilgakesi) *Tagotsütoos määrab immuun ja kaitse süsteemi tugevuse. 5. Memb. Asuvad ensüümid ja ensüümide kopleksid, mis 1. kindlustavad ainete transpordi, 2. Samaaegsete ainete biokeemilise muundumise. Rakuorganell raku osa, mis täidab rakus kindlat ülesannet ning on alati rakus. Taimerakk katab rakukest ja rakumembraan ( tselloloos, ligniin, pektiinained) 1. Plastiidid: Kloroplast-roheline(selles toimub fotosüntees koosneb: välismembraanist, lamellide kogumikust ja sisemembraanist), Kromoplast kollane, punane, Leukoplast värvusetu( nendesse võivad koguneda taime tärklisevaru.varuained) 2. Varuaine: tärklis 3. Vakuoolid: suurvakuool membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad mitmesuguseid varu ja jääkaineid 4
Millised suhted valitsevad liblikõieliste(nimeta mõni) ja mügarbakterite vahel? Lämmastikku on atmosfääriõhus 78%. Liblikõielised, näiteks ristikhein ja hernes elavad mügarbakteritega sümbioosis. 8.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. Süsivesikud jaotatakse mono-, olligo-, ning polüsahhhariidideks. Monosahhariidid on nt glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. Olligosahhariididi on maltoos, laktoos ja sahharoos ning polüsahhariidid on tärklis ja tselloloos. 9.Iseloomusta glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni(leidumine, milline süsivesikute rühm, ülesanne). Glükoos- leidub taimedes, on monosahhariid ning on rakkude põhiline toitaine. Fruktoos- leidub puuviljades, mees, marjades, on lihtsuhkur. Laktoos- leidub imetajate piimas, on olligosahhariid. Tärklis- leidub kartulis ja tervalijades, on polüsahhariid, on taimne varuaine, muudab mugulad jms
ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l.rasvad Taimsed õlid Loomsed rasvad Heterotroof (toituvad autotroof heterotroof orgaanilisest ained) Heterotroofid:
14. Tärklis on A-glükoosi polümeer 15. Tselluloos on B-glükoosi polümeer 16. Ehitust tõestab süsivesikute peamine keemiline omadus hüdrolüüs 17. Tärklis on polümeer 18. Tärklist leidub taimejuurtes (kartul) ja seemnetes ( teravili) 19. Omadused valge värvusega, krudisev pulberiline aine, hüdroskoopne, külmas vees ei lahustu. Soojas vees tärklise terad paisuvad ja moodustuvad kliistri, ensüümide toimel hüdrolüüsub 20. Tselloloos koosneb samuti glükoosi molekulidest 21. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. 22. Tselluloos on polümeer 23. Omadused tugev, keemiliselt vastupidav, ei lahustu vees, märgub, veesõbralik, põleb hästi. 24. Meie planeedi levinum orgaaniline ühend. 25. Energeetiline kõige kiiremini kasutatav energia allikas. 26. Struktuurne taime ja seeneraku kestas 27. Varuaine taimedes tärklis, loomades, glükogeen NAFTA
sellest piisab taimedele tõhusa fotosünteesi tagamiseks. Fotosünteesi lõppproduktiks on glükoos (C6H12O6). Koolibioloogiast tuttav fotosünteesi summaarne võrrand on järgmine: 6CO2 + 6H2 + valgusenergia C6H12O6 + 6O2 Fotosünteesi käigus vabaneb atmosfääri molekulaarne hapnik, mida elusorganismid kasutavad hingamiseks. Glükoos on universaalseks energia- ja süsinikuallikaks, millest taimede säilitusorganeis sünteesitakse tärklis ja puittaimede rakukestades nende põhikomponent tselloloos. Molekulaarne hapnik saadakse fotosünteesi valgusstaadiumis veest. Hapnik hakkas maakera atmosfääris akumuleeruma umbes kolme miljardi aasta eest ja praegu on selle sisaldus maapinnalähedastes õhukihtides veidi vähem kui 21%. Klorofülli sünteesimiseks vajavad taimed magneesiumi ja lämmastikku, samuti kaaliumi, rauda ja mangaani. Klorofüll esineb fotosünteesivõimelistes organismides mitme erineva vormina, kuid põhiliselt esinevad
Homopolüsahhariidid- ehitusüksusteks on üht-tüüpi monoosijäägid ja heteropolusahhariidid-koosnevad korduvatest disahhariididest ja need koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest(tuletis). Tärklis Varupolüsahhariidid ehitatud -glükoosi jääkidest. On taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid ei lahustu vees. Tselloloos struktuursed plüsahhariidid. ehitatud -glükoosi jääkidest. Tselluloosi kiud on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on tähtis paberi, etanooli, lõhkeainete ja tehiskiudude tootmisel. Erinevus:inimeseke organism lagundab tärklist mitte tselluloosi 3. Lipiidide biokeemia. Lipiidide mõiste, liigitus, ehitus. Mõiste: on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide,
annaabi.ee 
