Selle ooperi esietendus oli 30. septembril 1863. Aastal Pariisi Théâtre Lyrique'is. 19. Sajandil vaimustas prantslasi kõik, mis oli võõrapärane fantaasiarohked kujutluspildid kaugetest maadest, tundmatutest rahvastest ja müstilistest loomadest. Teose idamaine süzee on inspireerinud Bizet'd kirjutama ooperiliteratuuri kaunimaid meloodiaid. Tuntuim neist on peategelaste esimese vaatuse sõprusduett ,,Pühakoja sügavuses" (,,Au fond du temple saint"). Tegevus toimub Tseilonis. Kohalikud kalurid valivad Zurga nende liidriks. Nadir naaseb külla, ning tema ja Zurga meenutavad, kuidas nende sõprus oli kunagi ohus, kui nad mõlemad armusid tundmatusse preestrinnasse. Nad vannuvad igavest sõprust. Preestrinna Leila saabub palvusele pärlipüüdjate ohutuseks ja Nadir tunneb preestrinna ära kui naise, kellesse tema ja Zurga kunagi armusid. Õhtul, läheb ta preestrinna juurde ja nad tunnistavad oma armastust üksteise vastu, kuid
auhind rahvusvahelisel kuninganna Elizabethi nim. võistlusel (Queen Elizabeth International Music Competition for Singing, Brüssel, 1996), esimene auhind riiklikul Stewart Awards ooperilauljate võistlusel (Stewart Awards National Operatic Voice Competition, Oklahoma, 1994), esikoht VII Enrico Caruso nim. rahvusvahelisel võistlusel (Milano, 1992). Ta on võistluse ajaloos teine ameeriklane, kes on võitnud selle prestiizse auhinna. Teose tegevus toimub Tseilonis ja süzee räägib ühest armastusloost.Kaks sõpra Zurga (kalamees) ja Nadir (jahimees) armastavad ühte ja samat naist.Selleks et mitte muutuda vaenlasteks, lähevad nad oma sõprusest lahku.Nende armastatum Léïla vandus ,et aitab oma laulmisega pärlitepüüdjaid.Zurga valitakse juhiks, Nadir aga naaseb tagasi.Ta saab aru ,et on ikka veel Léïlasse armunud ja ka Léïla südames on jäänud tunded Nadiri vastu.Nadiri eesmärk on viia Léïla templitest ära ja minna temaga kalju peale
1919.aastal külastas Maria Londonit, kus ta sai kuningliku vastuvõtu osaliseks Savoy hotellis. Veidi enne Maria surma aastal 1952 loodi Inglismaal Katoliiklik Montessori Gild, mille eesmärgiks sai Maria Montessori maailmavaate ja elutöö levitamine. Olulise osa Maria elutöös moodustab tema tegevus Idas. 1939.aastal alustas ta Indias Madrases õpetajate kursusi ning viie aasta jooksul järgnesid uued kursused Kashmiris ja teistes India keskustes. 1944.a.juhendas Maria õpetajate kursusi Tseilonis. 1946.a avas ta õpetajate kursused Londonis ja 1946.a.taasavati Itaalias Opera Montessori. Samaaegselt viidi läbi mitmeid kongresse erinevates linnades, mida ei tohi ajada segamini rahvusvaheliste õpetajate kursustega, mida Maria aastatel 1919-1938 juhatas. 1949.aastal kutsuti Maria Montessori esinema UNESCO-sse. Samal aastal autasustati Prantsusmaal tedaAuleegioni ordeniga. Amsterdami Ülikool omastas talle filosoofiadoktori aukraadi. 80
annaabi.ee 
