Sudeedimaa. Ts.kaotas ligi poole oma tööstuslikust potentsiaalist (loovutas olulised alad). Ka Ungari haaras Ts.oktoobris mõingad alad (ungarl.asustatud) ja ka Poola (need alad, mis on asust.poolakatega). Inglismaa peaminister oli lepingu üle väga uhke (,,rahu meie ajastuks"). 1939.märtsis kuulutas slovakkidega asust.ala end iseseisvaks Slovaki Vabariigiks (ei olnud päris iseseisev- oli Saksamaa marionettriik). Tsehhidega asust.alale viis Saksamaa 15.märts 1939 oma väed sisse ja Tsehhoslovakia kadus. Böömi-Määri protektoraat (kõik need alad Saksa riigi koosseisus). Aastaga kadus Euroopa kaardilt kaks riiki. Saksamaa vallutas ka Klaipeda e Meemeli piirkonna(kuulus Leedule). Seoses Ts.kadumise ja Klaipeda vallutamisega seoses ei teinud lääneriigid midagi. Lepituspoliitika- 30.aastate II poolel Inglismaa ja Prantsusmaa tulid Saksamaa nõudmistele vastu.
toimus Müncheni konverents. Seal osalesid Sm, Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaa. Seal otsustati, et Tsehhoslovakkia peabki Sudeedimaa loovutama Saksamaale. Ülejäänud riigid lubasid siis ülejäänud Tsehhoslovakkia iseseisvust garanteerida. Inglise peaminister oli kindel, et need järelandmised, mis seal tehti, aitavad garanteeria rahu. Seda kuivõrd vähe tegelt Ingl ja Pra garantiid väärt olid ,seda oli näha märtsis 39, nimelt okupeeris siis Sm kogu selle TsSlo osa, mis oli asustatud Tsehhidega. Ida osas, kus elasid peamiselt slovakid , seal loodi Slovaki vabariik ja see oli pmst Sm vasallriik. Itaalia hõivas ka Albaania. Ehk siis kadusid kolm riiki, Austria, Tsehhoslovakkia ja Albaania. Järgmisena asus Sm esitama nõudmisi Poolale. Et Sm saaks täitsa vabalt kasutada neid maanteid ja asju, mis asusid Poola koridoris. Peamine propaganda jälle, et kiusatakse taga seal olevaid sakslaseid. Nüüd lõpuks lääneriigid ei olnud vastu tulema neile nõudmistele
Kas siis meile, siis veel väga noortele, ei olnud küllaltki selge, et see Austria riik mitte mingisugust armastust meile, sakslastele, ei sisenda ja üldsegi sisendada ei saa. Tutvumine Habsburgide suguvõsa valitsemise ajalooga täienes veel meie igapäevaelust saadud kogemusega. Põhjas ja lõunas õgis võõrarahvuseline mürk meie rahvust ja Viin ise muutus meie silmis üha enam mittesaksa linnaks. Dünastia mängis tsehhidega igal sobival ja mittesobival juhul kokku. Jumala käsi, ajalooline Nemesia, soovis, et ertshertsog Franz-Ferdinand, Austria sakslaste surmavaenlane, oleks maha lastud nendesamade kuulidega, mida ta ise aitas valada. Oli ta ju ise olnud just peamiseks, ülevalt lähtuva Austria slaviseeri-mispoliitika kaitsjaks! Mõõtmatud on need vaevad, mis pandi sakslaste õlgadele. Kuulmatult suured olid need vere- ja