Põhja- ja Kirde-Aafrikaga (Liibüa, Abessiinia) ning Türgile kuuluvate Dodekaneesidega Egeuse meres. Tuge otsis Saksamaalt ja Austria-Ungarilt. AUSTRIA-UNGARI Valitses kaksikmonarhia (keiser). 2/3 elanikkonnast tegeles põllumajandusega ning käsitöö ja kaubandusega. Riigis oli palju erinevate rahvuste esindajaid. Majandus valitses suurmaaomand kolmandik haritavast maast kuulus suurmaaomanikule. Tööstus arenes Austrias ja Tsehhias, kus olid suured ettevõtted ja pangad. Majanduses oli suur osa väliskapitalil. Venemaa soovis seal elavate slaavi rahvaste abil oma maid suurendada. JAAPAN Keisririik, feodaaliganditega. Majandus arenes järjest kiiremini ehk moderniseerus. 1904-1905.aasta Vene-Jaapani sõda, võitjaid ega kaotajaid polnud. Jaapan sai endale Salhalini saare lõunaosa ja vabad käed Koreas ning osalt ka Hiinas. Pinged Suurbritannia ja USA'ga. VENEMAA
rahuläbirääkimisi. Saksamaa keeldus ja korraldas aasta esimesel poolel mitu edukat rünnakut ja jõudis Pariisi lähedale. Entente´i ülemjuhatajaks kinnitati kindral Foch, kes hakkas ette valmistama üldpealetungi, mis algas septembri lõpus. Algas Saksamaa liitlaste kapituleerumine. 29.09. kapituleerus Bulgaaria, oktoobris löödi türklased puruks Palestiinas ja Süürias ning Türgi kapituleerus 31.10. Oktoobris toimus ka revolutsioon Austria aladel- Tsehhias ja Slovakkias. 28.10. kuulutati välja Tsehhoslovakkia. 03.11. kirjutas Austria väejuhatus alla vaherahule. Saksamaa kapituleerumine- Augustis alustasid Entente´i väed üldpealetungi Arras´ piirkonnas, purustades ühe päevaga 16 saksa diviisi. Septembris nõudis Saksa väejuhatus, et Wilhelm II sõlmiks viivitamatult vaherahu, millega keiser ei nõustunud. Moodustati uus valitsus, kus olid ülekaalus sotsdemid, kes nõudsid,
sõjalise üleoleku põhjused). oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle. Itaalia ühendamise protsessis kutsutakse seda Kolmandaks Itaalia iseseisvussõjaks. Sõja peamised sündmused toimusid Tsehhias. Preisi kindralstaabi ülem Helmuth Karl Bernhard von Moltke valmistus sõjaks pedantselt. Ta mobiliseeris kiiresti Preisi armee ja viis selle üle piiri Saksimaale ja Tsehhiasse, kus Austria armee koondus sissetungiks Sileesiasse. Siin Preisimaa armeed, mida nominaalselt juhtis Wilhelm I, koondusid ning kaks poolt kohtusid 3. juulil Königgrätzi lahingus (Sadowa) Et hoida ära Prantsusmaa või Venemaa sekkumine, tõukas Bismarck kuningas Wilhelm I Austriaga
annaabi.ee 
