toetudes alati järjekindlale loogikale ja selgetele ning lihtsatele arvutustele. Tema olulisemaid panuseid on esimene galaktika kauguse määramine, millega lahendati kosmoloogilise kauguse pikaaegne probleem. Veel 20. sajandi teisel aastakümnel vaidlesid astronoomid selle üle, kas udukogud on Linnuteesse kuuluvad objektid või kauged galaktikad. Ameerika astronoom Edwin Hubble määras 1924. aastal Andromeeda udukogu kauguse, kasutades selleks perioodiliselt muutuva heledusega tähtede − tsefeiidide − kaugust. Tol ajal omistati probleemi lahendamise au Hubble’ile. Kuid juba 1918. aastal (avaldatud 1922) oli Öpik määranud Andromeeda udukogu kauguse, pealegi täpsemalt, kasutades Andromeeda dünaamikat ning tõestades galaktikate paiknemise väljaspool Linnuteed (Andromeeda kaugus Öpiku järgi oli 450 kiloparsekit, kauguse hinnang tänapäeval 770 kiloparsekit). Öpiku edemust on hiljem siiski tunnistatud. Pildid
perioodilisusega või koguni korrapäratult. Tähtede mõõtmete ja temperatuuri muutused põhjustavad tähtede absoluutse heleduse muutumist.Sellepärast ongi kõigil füüsiliselt muutlikele tähtedele omane see, et koos heleduse muutumisega kaasnevad ühed või teised muutused tähtede spektrites, s.t. tähtede atmosfääride olekutes Perioodiliselt muuduvatest tähtedest on märkimisväärsed tsefeiidid. Nad on valged või kollased tähed.Tsefeiidide heleduse muutus ei ületa 1,5 tähesuurust ning muutuse periood on kümnetest minutitest kuni mõnekümne ööpäevani. Muutuste periood on palju aastaid sekundi murdosa täpsuseni muutumatu. Tsefeiidid jagunevad kahte rühma: 1.) lühiperioodilised, mille perioodid on lühemad ,kui üks ööpäev. 2.) klassikalised e. pikaperioodilised, mille perioodid on pikemad kui kaks ööpäeva. Lühiperioodilised on valgemad ning kuumemad ja neil on ühessugune absoluutne
perioodilisusega või koguni korrapäratult. Tähtede mõõtmete ja temperatuuri muutused põhjustavad tähtede absoluutse heleduse muutumist.Sellepärast ongi kõigil füüsiliselt muutlikele tähtedele omane see, et koos heleduse muutumisega kaasnevad ühed või teised muutused tähtede spektrites, s.t. tähtede atmosfääride olekutes Perioodiliselt muuduvatest tähtedest on märkimisväärsed tsefeiidid. Nad on valged või kollased tähed.Tsefeiidide heleduse muutus ei ületa 1,5 tähesuurust ning muutuse periood on kümnetest minutitest kuni mõnekümne ööpäevani. Muutuste periood on palju aastaid sekundi murdosa täpsuseni muutumatu. Tsefeiidid jagunevad kahte rühma: 1.) lühiperioodilised, mille perioodid on lühemad ,kui üks ööpäev. 2.) klassikalised e. pikaperioodilised, mille perioodid on pikemad kui kaks ööpäeva. Lühiperioodilised on valgemad ning kuumemad ja neil on ühessugune absoluutne
Maast 1 500 000 valgusaastat. Ta järeldas sellest, et Andromeeda udukogu ja teised spiraaludud on kaugel väljaspool Linnutee tähesüsteemi asuvad iseseisvad tähesüsteemid, teised galaktikad (spiraalgalaktikad. Öpiku kaugushinnang jäi mitmekümneks aastaks kõige täpsemaks Galaktikavälise objekti kauguse hinnanguks. Kauguse hindamisel kasutas ta uudset dünaamilist meetodit, mille olemust teised astronoomid ei taibanud. Mõni aasta hiljem hindas USA astronoom Edwin Hubble tsefeiidide heleduskõverate alusel Andromeeda udukogu kauguseks 900 000 valgusaastat. See hinnang oli mõistetav, mistõttu spiraaludude Galaktikavälisuse tõestajaks peetakse Hubble'it. 1938 avaldas Öpik uurimuse tähtede evolutsioonist, mis võib olla kõige tähtsam panud tema poolt teadusesse. Ta arutas selles, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisel heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus
Tema tuumas pole piisavalt rõhku, et tekiks gaaside põlemise reaktsioon. Muutlikud Tähed Mitte nagu teised tähed, millel on pidev heledus, kipuvad need tähed seda muutma. Kaksiktäht See on süsteem, mis koosneb kahest tähest, mis keerlevad ümber sama gravitatsioonipunkti. Tsefeiidid - muutlikud tähed Need on muutlikud tähed, mis ainult ei muutu heleduses, vaid ka suuruses. See juhtub sellepärast, et suuruse muutudes muutub ka heledus. Tsefeiidide eripära on see, et kui mõõta tema vilkumise kiirust, saab teada, kui kaugel ta asub. Mira tüüpi muutlikud tähed Need tähed on tsefeiididele sarnased, aga ühe erinevusega. Nende muutumine võtab väga kaua aega, isegi kuid! Nad käivad ka punaste hiidude alla. 9 4 Päike Päike asub Päikesesüsteemi keskel, kus ta on selgelt suurim taevakeha. Päikese mass on 99.8 protsenti kogu
miljoni valgusaasta kaugusel (nn. Andromeeda udukogu ) 13. Kuidas muutub Päikese asend teiste tähtede suhtes ja miks ? - see on suur spiraalne galaktika, mis sisaldab umbes 200 miljr. tähte 14. Mis on ekliptika ? - lähimate galaktikate kaugust saab määrata tsefeiidide järgi, kõige rohkem 15. Mida tähendab tõeline keskpäev ? kasutatakse aga spektraalanalüüsi (spektrijoonte punanihe) 16. Millest on tingitud aastaaegade vaheldumine Maal ? - maailmaruumis leidub miljoneid galaktikaid
mõlemal pool Linnutee tasandit, pole nad jaotunud ühtlaselt pikki seda tasandit, vaid tugevalt koondunud ümber suure täheparve Amburi tähtkujus. Väites, et massiivsed täheparved peaksid olema jaotunud sümmeetriliselt ümber Linnutee keskme, järeldas ta, et Päike peab asuma küllaltki kaugel sellest keskmest. Kasutades Henrietta Leavitti poolt 1908. aastal avastatud seost ka kerasparvedes leiduvate tsefeiidide heleduse muutumise perioodi ja nende tähtede absoluutse heleduse vahel, jõudis Shapley 1918-ndaks aastaks otsusele, et Päike peaks asuma Linnutee keskmest umbes 15 kpc kaugusel. Hilisematel aastatel on tähtedevahelises keskkonnas valguse neeldumise avastamine ja muud täpsustused seda hinnangut ligi kahekordselt vähendanud, viies ta väärtuseni 8.5 kpc, kuid üldine arusaam Päikese asukohasd Linnutees on jäänud püsima. (nr 1 lk 55,56)
annaabi.ee 
