Inglismaa ümberkorraldamise eesmärgil otsustati pöörduda parlamendi poole Rahva Hartaga. See dokument andis liikumisele nime- tsartism. See oli demokraatlike ümberkorralduste programm, mille elluviimine oleks muutnud parlamendi tõeliseks rahvaesinduseks. Kõrvuti parlamendi valimise uuendamisega nõuti veel viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist. Esimese harta toetuseks koguti 1 250 000 allkirja, aga parlament lükkas selle ilma pikema jututa tagasi. Tsartistliku liikumise mõjul kaotas valitsus 1846. aastal viljatollid, toimus üleminek vabakaubandusele ja 1847. aastal kehtestati 10-tunnine tööpäev. Kasutatud kirjandus:Maailma ajalugu II 1600-1918 Victoria ajastu 1837. aastal sai Inglismaa valitsejaks 18-aastane tütarlaps kuninganna Victoria, kes oli sündinud 24. mail 1819. aastal ja ta oli troonil kuni 1901. aastani. Ta valitsemise esimese aastakümnele jättis oma pitseri tsartistlik liikumine. 19. sajandi teine pool on Inglismaa
Maanteede ja raudteede ehitamine. Leiutati aurumasin. Töömasinate kasutuselevõtt tõi kaasa tööpäevade pikenemise. Hakati kasutama naiste ja laste tööjõudu. Tsartism- töölisliikumine 19. saj 1. poolel Suurbritannias, nõuti riikliku korra demokratiseerimist. Tsartistid- Väljarännanud iirlased. Nõuti viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist. Inglismaa sotsiaalne olukord: Pikad tööpäevad kasutati laste tööjõudu näljahäda tööpuudus Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks? On olemas ostjaskond ehk turg. Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud peab olemas olema Peavad olema leiutatud vajalikud masinad Tagajärjed: Kujunesid uued elanikkonna kihid.
1832. a toimus Inglismaal parlamendireform, millega rahvas polnud rahul. Juhtohjad võttis enda kätte William Lovett, kes koostas People's Charter (chartistlik liikumine) mille kohta marksistid ütlevad ka töölisliikumine. Töölised olid küll oluline osa, kuid nõudmised ei olnud tööliste olukorra parandamine. See oli kondanlik liikumine, mis oli vastuliikumine parlamendi reformile, kus peamine küsimus oli valimisõiguse laienemine (töölised ja madalapalgalised ei saanud valida). Tsartistliku liikumise tagajärjel anti üldine valimisõigus meestele, valimised olid iga aasta, salajast hääletamist, võrdseid valmimispiirkondi ja et kõik kes tahavad saaksid kandideerida parlamenti. See oli ennekõike kodanime vabaduste ja õiguste nõudmine. Toimusid suured rahumeelsed massimiitingud. Koguti allkirju jne. Tulemiseks uus meeleavaldusvorm ehk massimiiting. Allkirjad esitati kolmel korral parlamenti. Samas poliitkud ei tahtnud oma õigustest loobuda ja sellega nõustuda
annaabi.ee 
