Sõja algus : 1914 puhkenud sõtta ja Saksa-vastasesse propagandasse suhtusid eestlased hästi. Vene riigivõim alustas baltisakslaste vastu suunatud repressioone. Balti erikorda ründas Vene Riigiduuma ja ajakirjandus. Positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid nüüd omavalitsuste ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust (tsaarivalitsus lükkas reformid edasi). Baltisaksa aadel jäi tsaaritruuks, säilitas majandusliku võimu ja teatava mõju õukonnas. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma privileege : Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid nad kursi Eesti- , Liivi- ja Kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all : I maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Sõjas olid nende kaotused suured, mistõttu tuli koolitada uusi nooremohvitsere (u 2000 üliõpilast, koolmeistrit). Eestlased hajutati paljudesse väeosadesse mitmel rindel
eesti eliidiga. Teisiti läks näiteks Soomes, kus rootsi ülemkiht omandas soome keele ning mõlemad kultuurid moodustasid põhiolemuselt ühe ja sama kultuuri. Lääne-Euroopas oli ühiskonna eliit tekkinud valdavalt kunagiste suurmaaomanike kihist, mis mitmel maal oli algselt olnud teisekeelne ja meelne kui lihtrahvas. Separatistlike meeleolud tugevdamisele 5 vaatamata jäi suurem osa balti mõisnikest tsaaritruuks, säilitas oma majandusliku võimu (maavaldused) ja allesjäänud poliitilised privileegid. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma arhailisi privileege: Saksa keisririik oli märksa demokraatlikum ja moodsam maa, mille parlamendis oli kaalukas roll sotsiaaldemokraatidel ja kus toimis näiteks hästikorraldatud sotsiaalabisüsteem. Alles Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid Balti rüütelkonnad kursi Eesti-, Liivi- ja kuramaa ühendamisele Saksamaaga.
väikestes kogustes igale inimesele. Läksid “kaardi peale”. Venemaa, kes kandis sõjas üha suuremaid kaotusi kääris ka sisemiselt – inimesed olid rahulolematud keiserliku võimu peale, mida põhjustasid kaotused, tarbekaupade puudus, korruptsioon, sõjatüdimus. Erinevalt kartustest, et Eesti ja Läti sakslased toetavad Saksamaad ja neid ka represseeriti, osutus ekslikuks, kuna balti-sakslased jäid enamjaolt tsaaritruuks, lootes säilitada oma privileege. Moraalselt lagunes Vene armee, kuigi arvuliselt ületati vastaseid mäekõrguselt. Põhjused olid liiga suur kirjaoskamatute talupoegade armee, kes ei saanud aru miks nad sõdivad. Lisaks puudulik sõjaväekorraldus (halb logistika, sõdurite eludest mittehoolivad ohvitserid) Veebruarirevolutsioon - veebruaris 1917 puhkesid Petrogradis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti revolutsiooniks ja Tsaarivõim kukutati Venemaal. Venemaal kehtestati vabariik.
annaabi.ee 
