kaebusega kohalike ülemuste peale. Ta tegeles vähe küttimisega ja pühendas peaaegu kogu aja riigiasjadele. Kõige rohkem meeldisid talle head hobused, raudkiivrid ja kerged ning head musketid. 1547 kroonit Ivan Venemaa esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti. Tema valitsuse ohvriks langes ligikaudu 3478 inimest, kellest 986 on märgitud nimepidi, kusjuures 46 neist kannavad vürstitiitlit. Aegajalt koostati tema käsul hukatud inimeste nimekirjad, mis saadeti kloostritesse, et neile hingepalvet loetakse. 1570 aasta paiku vandenõulaste süstemaatiline jälitamine ja nende massiline hukkamine lõppes. 18.märtsil
alandasid ja solvasid. Ent juba nooruses avaldus Ivani kalduvus inimesi piinata, mille tema lähedased heaks kiitsid. Lossis toimusid pidevad intriigid, tuli ette isegi mõrvu, mis arendasid seda omadust veelgi. 1547 krooniti Ivan Venemaa esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti. Ivan oli oma aja Venemaa harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Ta soosis trükikunsti arengut ja asutas Moskvas trükikoja. Tema ajal liideti Moskva suurvürstiriigiga viimane iseseisev Vene vürstiriik Rjazani vürstkond.
1546. aastast läks mõju valitsusasjades Ivani onude Juri ja Mihhail Glinski kätte. Ivan Julma valitsusaeg ja abiellumine Jaanuaris 1547 kroonis ja salvis metropoliit Makari Ivan IV Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta ,,kogu Venemaa tsaariks". Seda tiitlit oli mõnikord kasutatud ka Ivan III aegsetes ürikutes, kuid Ivan IV oli esimene suurvürst, keda tituleeriti niiviisi juba kroonimistalitusel. Varasematel sajanditel olid venelased tsaaritiitlit kasutanud tatari khaanide ja Bütsantsi keisri puhul. Kroonimisriitused pidid osutama Konstantinoopoli ja Moskva keiserlikule järjepidevusele. Võimumärkide hulka kuulus ka ,,Mono- mahhi müts", pärimuse kohaselt kinkis selle Kiievi vürstile Vladimir Monomahhile [1113-1125] Bütsantsi keiser Konstantinos IX Monomachos (tegelikult pärineb see siiski hilisemast ajast ja on tatari töö, ristiga poolkera ja karusnahkne ääris on lisatud hiljem).
,,äike" (Ivan Müristaja, pole tingimata halvustav). Sellepärast jäetakse Groznõi ka paljudes keeltes teaduskirjanduses tõlkimata. 1547. aastal kroonis Ivan end Moskva tsaaririigi esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar (caesar) oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti. (viki) X loeng (10.11.2015) Ivan Julm grosnõi ( -1584), tsaar 1547 (I Vene tsaar) kas maniakk või geenius? Valitseja suva, tuju pärast tapeti tuhandeid, isegi kümneid tuhandeid. Miljonid surid ns. 1580ndatel Vm suur osa asustatud inimeste poolt vaid 10% maa-aladest. Tp tööjõudu oli tarvis, veeti ära. Külad olid suht tühjad (söögi puudus). Põhjas(ülm) ja