1888 kaotati sillakohtunikud kes hoidsid silma peal ja korraldasid töid. Sõiduvahendite areng autode ilmumisega täiustati 1889 tehnilisi tingimusi. 15. Arengud ja iseloomustused erinevatest perioodidest Eestis 20.saj (nt talihoole, asfalt, tähtsamad objektid ja arengud, seadusandlus, organisatsioon jm) Mehaniseeritud teedeehitus sai alguse alles 20 saj. Mootorrull jõudis teedele 1909. 11 nov 1918 loodi teedeministeerium, mis kuni 1924.a. juhindus tsaariaegsetest naturaaltöö seadustest pärast mida allutati teedemajandus maavalitsustele, kuhu oli moodustatud teedeosakonnad. Ministeeriumile jäi ainult järelevalve. Teedeehituseks tuli raha riigilt. 1924 oli teedevõrgustik 18000km. Vahepeal oli arendatud ka raudtee ehitust ja selle kiirus ol parem kui hobusega mööda maanteid liikudes. 1925 peeti autodele kõlbulikuks olevat 1800km Enamus teed olid pinnasteed
majanduslikuks ümberkorraldamiseks. Tihenesid kultuurikontaktid Euroopa ja USA-ga. 1931. a. valiti Hiinas parlament - Rahvuskogu, töötati välja konstitutsioon, riigi presidendiks sai Chang Kaishek. Kuigi uued kaubalepingud välisriikidega kindlustasid Hiinale kasulikud tollimäärad, mis aitasid kaitsta Hiina tööstust ja turgu, ei tahtnud eurooplased loobuda oma senistest privileegidest. Hiina kommunistide jätkuv toetamine ja mitteloobumine tsaariaegsetest õigustest Hiina Idaraudteele viisid 1929. a. suhete katkemisele kolmeks aastaks Nõukogude Venemaaga. 1931. a. tungisid Kirde-Hiinasse (Mandzuuriasse) Jaapani väed, 1932. a. ründasid Jaapani sõjalaevad Shanghaid. 1935. a. Loode-Hiinas moodustunud eritsoonis aktiviseerus Hiina kompartei tegevus. Siin pürgis võimule Mao Zedong. Ka Rahvusliku Rahvapartei ridades puudus üksmeel. Pahempoolsed rühmitused pooldasid läbirääkimisi kommunistidega. Mingi kokkulepe
Ühel lühikesel perioodil lubati ehitada ka kolme täiskorrusega Tallinna maju, enamasti oli aga võimalik kaks korrust ja katusekorrus, viimasele püüti sageli aga anda kõrge mansardi kuju, mis võimaldas sinna ikkagi praktiliselt terve täiskorruse mahutada. Korterite suurus on kõikuv, enamalt jaolt on see hoonetüüp orienteeritud paremale järjele jõudnud töölisperedele ja kujunevale keskklassile, kuid esineb ka suurte esinduslike kodanlike korteritega maju. Erinevalt tsaariaegsetest elamutest, kus väikeste korteritega tööliselamud ja suurte esinduskorteritega puitkorterelamud hoiti enamasti selgelt lahus, võib nüüd ühest elamust sageli leida ka erineva suurusega kortereid. Ka väiksemad korterid on seda tüüpi elamutes tavaliselt lahendatud moodsamate ja mugavamatena, enamasti on käimla juba igas korteris sees, köögis on kraanikauss voolava veega, vannituba esineb küll enamasti ainult suuremates korterites. Joonis 1.21 Enamik nn
annaabi.ee 
