a. Selle kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes määras ametisse valitsuse. Taasloodi parlament, ent presidendil oli õigus see laiali saata. Seadus piiras mitmeid kodanikuvabadusi. Süvenes riigi kontroll. http://www.abiks.pri.ee Muudatused, mida teostas Maapäev. Maapäev seadis ametisse täidesaatva võimu Maavalitsuse. Eestlaste kätte läks võim ka maakonna ja linnavalitsuses. Tsaariaegset politseid asendas miilits, formeeriti rahvusväeosi, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Seega olid autonoomia raames võimalikud tulemused saavutatud. Muudatused, mida teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Riigistati pangad, tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigiomandiks, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid. Aeti laiali valitud rahvaesindused, likvideerit miilits ja kohtuasutused
Üldiselt teenisid Sakslased okupatsiooniga tulu. Katsid ära nii okupatsiooniks vajamineva kulu ja saatsid varusid ka Saksamaale ja rindele. c) Kultuuris erilisi muutusi ei toimunud. Erinevused tulenesid sõjaolukorrast, kuna tõsiseid muutuseid põhjustas Saksa okupatsioon. 3. Minuarust, on kõige tugevama jälje jätnud 1. Saksa okupatsioon, kuna: 1) Hukati tähtsaid riigitegelasi 2) Tekkis karm tsensuur, mis ületas isegi tsaariaegset tsensuuri ja paljud lehed suleti 3) Eestased ei suutnud mingid vastupanu avaldada 4. Kõige enam on mõjutanud 1900-1945 meid 1. Vene okupatsioon, kuna: 1) Küüditati paljud Eestlased 2) Majandus muudeti täielikult 3) Karm tsensuur 5. Kuna selle lepinguga oli eesti nõus sellega, et NSV Liit võib eestisse rajada sõjaväebaase ja tuua siia jalaväge ja sõjaväetehnikat, mida hiljem kasutati selleks, et eesti okupeerida.
MOLOTOV-RIPETNRTOPI PAKT 1939 23 august (sellega on seotid meie taasiseseisvumise põhilised sündmused :Balti kett ...) Sõlmiti NSV ja Salsamaa vahel. Seda oli vaja Saksamaale, et ei peaks sõdima kahel rindel. S esitab Poolale ultimaatumi Lääneriigid teatavad, et S ei jäta Poolat üksi, oli selge et Lriigid ei jää ükskõikseks, nüüd oli vaja kindlustada, et ka NSV sõtta ei minda, kuna kahel rindel raske (I MS). Venemaa tahtis luua tsaariaegset venemaad. NSV lähevad Soome, Eesti, Läti, pool Poolat (Ida-Poola), Pesaraabia (tänapäeva Moldova) Saksamaale lähevad: Leedu, Lääne-Poola. Realiseerimine: alustab Saksamaa 1939 1 sept, sellega algab ka IIMS. S ründab Poolat, vallutab rohkem kui lubas paktis. NSV alustab 17 sept, tungib Poolasse, vallutab ülejäänd Poola. Poola riik on likvideeritud 28 septembriks. Kaks võidukat riiki sõlmivad omavahel sõpruse ja piirilepingud
teema kohta. EESTI POLITSEI LOOMINE Kui Saksa okupatsioon Eestis 1918.aasta novembris kokku varises ja Ajutine Valitsus taas ametisse astus, asuti kiires korras organiseerima Eesti miilitsat. Tollal arvati, et miilitsa nimetust tuleb kasutada seetõttu, et revolutsiooni mõjul on politsei kaotanud rahva silmis usalduse ja lugupidamise. 5 Eesti miilitsa eelkäijateks tuleb arvata tsaariaegset politseid ja Kerenski-aegset miilitsat, samuti enamlaste miilitsat ja Saksa okupatsiooni ajal loodud "Bürgerpolizeid" Nii peeti Eesti Vabariigis 1918.aasta novembris-detsembris omavalitsuste miilitsa organiseerimisel silmas 17.aprilli 1917.aasta ajutise miilitsaseaduse sätestust. See miilitsaseadus lähtus tsaariaja politseiorganisatsioonist. Põhiline erinevus oli selles, et Vene politsei oli riiklik, Kerenski-aegset miilitsat pidasid ülal omavalitsused. (1: 170) 11
annaabi.ee 
