VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite mõis 150 miili Moskvast loode poole. Interjöör, veranda, aed. Aias on kohad istumiseks ja võrkkiik. Esimese vaatuse jaoks on ette nähtud üks lavakujundus. Perekondlik õhtusöök hakkab lõpule jõudma
kujunesid loominguliselt pöördelisteks. Hüvastijätt romantismiga. Ajalooga seonduvad probleemid. ,,Boldino sügise" nime all (1830) tuntud loominguperiood osutus eriti viljakaks. Proosa poole pöördumine, realismi areng. Elu lõpetas duell D'Anthesiga, kus ta püüdis end laimu ja õukonnaintriigide eest kaitsta. Puskini maailmavaate ja isiksuse kujunemist mõjutas Pjotr Tsaadajev, Venemaa tolle aja üks haritumaid inimesi, filosoofe ja silmapaistvaid isikuid, kel oli ka Peterburi seltskonnas hiilgav menu. Poeedi saatuseks on olla pagendatud. Puskin kujutab pagendust kui vabatahtlikku ,,poeetilist põgenemist" pettumuste, kibedate mälestuste ja vastamata armastuse eest. Ühel pool on orjus, kui kindel suletud maailm, millest kangelane end lahti rebib, ja priiuse avatud maailm, millel puudub kindel
salakaebused Aleksandr I-le olid seda salvavamad, et Puskinit kujutati neis tsaari isikliku solvajana. Sel ajal kui Puskini saatust otsustati ja sõbrad tema eest keisri juures kostmas käisid, lasti Peterburis lahti vastik kuulujutt, nagu oleks Puskinile valitsuse käsul salaja vitsadega peksa antud. Selle jutu laskis liikvele tuntud duellant ja mängur Tolstoi. Puskini arvates oli ta nüüd igaveseks ajaks häbistatud, ega teadnud kas tappa ennast või keiser. Tsaadajev tegi talle selgeks, et inimene, keda ootavad ees suured toed, peab laimusse põlgusega suhtuma ja tagakiusajatest üle olema. Karamzini, Tsaadajevi ja Glinka pingutused kergendasid Puskini saatust mõnevõrra. Teda ei saadetud Siberisse ega ka mitte Solevetski saartele. 6. mai 1820 sõitis ta Peterburist lõunasse, määratuna kindralleitnant Inzovi kantseleisse. 13 Puskin Lõuna-Venemaal (1820-1824)
annaabi.ee 
